Minu soov haridusse panustada tekkis peamiselt ülikooliõpingute käigus. Nägin, kui üksluise ülesehitusega olid füüsika loengud ja meenutasin, kui vaheldusrikkad olid õpetaja Jaak Saukase füüsikatunnid Tallinna Reaalkoolis. Neis tundides oli õpilaskesksust, hoolivust, elulisust, humoorikust – kõike, mida üks toetav ja inspireeriv õpikeskkond peaks pakkuma. Mul oli suur tahtmine ise midagi ära teha, et anda rohkematele õpilastele seda tunnet füüsikatunnist kui millestki erilisest, mida koolis oodata. Olles Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesinduse haridustoimkonnas tegelenud hariduse kvaliteedi teemadega, sai mulle üha selgemaks, et tahan päriselt haridusse panustada. Kandideerisin Noored Kooli programmi.

Liitusin programmiga just nimelt eesmärgiga õpetada füüsikat, kuna tahtsin tõestada õpilastele, et aine, mille osas on ühiskonnas hoiak, et see on keeruline, on tegelikult põnev ja imelihtne. Eks see hoiak on ka põhjuseks, miks mitmetele STEM (Science, Technology, Engineering and Maths) erialadele on ülikoolides madal konkurss. Ent tõeline tehnoloogiavaldkonna valdamine saab tulla ainult siis, kui õpid matemaatikale, füüsikale ja teistele STEM-ainetele naudinguga lähenema.

Arvasin, et küllap peitub STEM-ainete keerulisuse küsimus viisis, kuidas toimub esmatutvus nende ainetega. Vaja on toetada õpilases loomulikku huvi meid ümbritseva maailma vastu. Tahtsin anda oma panuse, et rohkemate õpilaste esmane kokkupuude füüsikaga oleks huvi tekitav ning positiivne suhe STEM-valdkonnaga säiliks ka hiljem.

Olin enne Noored Kooli programmiga liitumist töötanud 9 aastat tarkvaraarenduse valdkonnas nii programmeerija kui ka süsteemianalüütikuna. 2010. aasta paiku lõppema hakanud majandussurutise mõju valdkonnas veel kestis – lahedamad projektid olid kas peatatud või neid ei olnud enam/veel – mistõttu oli olukord soodne kannapöördeks. Õpetajatöö eeldab süsteemset ja järjekindlat lähenemist ning iseenda ja oma töö pidevat analüüsi. See oskus oli kergesti üle toodav varasemast kogemusest. Samuti toodab töö suure hulga õpilastega tohutus koguses andmeid, mille oskuslik töötlemine annab võimaluse oma tööd ja õpilaste arengut juhtida parimal võimalikul viisil. 

Pärast kaheaastast programmis osalemist jätkasin põhitööd ülikoolis, et teha lõpuni varem poolelijäänud doktoritöö. Ühtlasi oli mul tahtmine ka ülikooli tasemel muutusi luua, suunates samade õppekavade juhina, kus ma ise varem õppisin, ülikooli õppetöö kvaliteeti. Olen praeguse seisuga küll tagasi tarkvaraarenduse valdkonnas, kuid teemad, mis puudutavad haridust ja STEM-ainete õpetamist, sütitavad mind endiselt ning pakuvad naudingut kaasa mõelda. 

Mind on julgustanud oma otsuseid tegema põhimõte, et minekut ühte või teise valdkonda ei pea võtma eluaegsena. Läksin IT-valdkonnast üldhariduskooli, sealt ülikooli, seejärel tagasi IT-valdkonda. Näen, et selline vaheldus on mind inimesena palju arendanud ning olen tänu mitmekesisele kogemusele tõhusam ja mõtestatum töötaja igas valdkonnas. Kes teab, võib-olla jõuan veel kunagi uuesti haridusvaldkonda tööle. Olen igatahes veendunud, et ka mõneaastane aktiivne panustamine haridussüsteemi annab positiivse mõju – võib olla leidub just sinu õpilaste hulgas keegi, keda sa inspireerid.