Paljud Tallinna Tehnikaülikooli tudengid ja isegi osa töötajatest ei tea, et meie ülikoolil on Tartus kolledž. Veel vähem teatakse, millega seal tegeldakse. Ka Tartus on kolledž kahe sealse ülikooli – Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli – varjus. Seda üllatavam on asjaolu, et erinevalt teistest kolledžitest, kus maadeldakse tudengite arvu vähenemisest tingitud probleemidega, kipub meie Tartu kolledž seoses vastuvõtunumbrite pideva kasvuga õppuritele kitsaks jääma. Kuidas oleme sellise üllatava tulemuseni jõudnud?
Lembit Nei, Tartu Kolledži direktor | Foto: Ellen-Marie Lääne
Meie teekond ei ole olnud pikk. Tallinna Tehnikaülikool alustas Tartus tegevust 2005. aastal Säästva Tehnoloogia Instituudi nime all, millele anti õppe-, teadus- ja arendusasutuse staatus. Sügisel asus keskkonnatehnika 5aastasel inseneriõppekaval õppima 15 üliõpilast. Aastate jooksul tulid juurde maastikuarhitektuuri ja tööstusökoloogia bakalaureuse- ja magistriõpped ning ehitusinseneriõpe. 2007. aastal nimetati instituut ümber Tartu Kolledžiks. Uue kümnendi alguseks tõusis kolledžis õppivate tudengite arv 400ni.
Siis aga saabus langus. Õppima asujate vähesuse tõttu tuli maastikuarhitektuur üle viia Tallinnasse ning lõpetati ka vastuvõtt tööstusökoloogia bakalaureuseõppesse. 2014. aastaks langes kolledži tudengite arv 200ni, mistõttu oli selge, et endist viisi jätkata ei saanud.
„To be or not to be“ („Olla või mitte olla“). See hamletlik küsimus kerkis kogu kolledžipere ette. Otsustasime võitluseta mitte alla anda. Käivitasime uued õppekavad küberfüüsikalise süsteemitehnika ja telemaatika rakendusõppes ning kaasajastasime jõuliselt ehitusinseneriõpet ja võtsime sihikule kõik Lõuna-Eesti gümnaasiumite lõpuklassid. Varem, kui püüdsime endast teada anda lahtiste uste päevade, kuulutuste ja messide abil, ei olnud meist sama hästi kui mitte keegi ja mitte midagi kuulnud isegi Tartus. Nüüd oleme otsesuhtluskanaleid kasutades jõudnud eeldatavalt iga Lõuna-Eesti abituriendini. Tulemus räägib iseenda eest: käesoleva õppeaasta algul jõudsime taas 400 tudengini.
Oleme tõeline regionaalkolledž: 54% meie tudengitest on pärit Tartumaalt ja märkimisväärne arv õppureid loeb oma elukohaks mõnda Lõuna-Eesti küla, sisseastujate hulgas on esikohal Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlased. Märkimisväärselt on esindatud Tartu tugevad gümnaasiumid, mistõttu võime sisseastujate kõrge taseme üle uhked olla.
Tartu Kolledžit loetakse oma 30 töötajaga Tallinna Tehnikaülikooli kõige väiksemaks akadeemiliseks struktuuriüksuseks. Ka see seisukoht on vaieldav, sest kolledžis õppetööd läbi viivate inimeste arv küündib 70ni ja meie jaoks on nad kõik omad. Hea koostöö on meil ülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudiga, infotehnoloogia teaduskonnaga ning Virumaa Kolledžiga, kuid ka paljude teiste struktuuriüksustega.
Tartu Kolledž ei ole ainult õppetööga tegelev akadeemiline üksus. Kõrgtasemel teaduspublikatsioone avaldame sama palju kui kõik teised Eesti emaülikoolidest eemal asuvad õppestruktuurid kokku. Erinevalt teistest kolledžitest oleme viimastel aastatel hakkama saanud 1–2 doktoritöö kaitsmisega aastas ja see protsess jätkub. Kõik need näitajad tagavad õppetöö kõrge taseme.
Võime ka julgelt öelda, et meie nõuded sisseastujatele on oluliselt kõrgemad kui konkureerivatel õppekavadel meie naabruses asuvates ülikoolides. Nii Eesti kui ka meie ülikooli sajandaks sünnipäevaks võisime täie vastutustundega tõdeda, et Tallinna Tehnikaülikool on tulnud Tartusse selleks, et jääda, et pakkuda kõrgetasemelist tehnikaharidust ja elavdada sellega seonduvat teadustööd. ■
Fotol: Projekteerimise ja ehitusjuhtimise tudengid vasakult Sirle Kont ja Ave-Ly Kaeramaa geodeesia praktikumis.