Kliimamuutus ning ressursside ammendumine loovad vajaduse kestlike lahenduse järele ka ehituses. Põhk ning pilliroog, mis on Eesti tasandil hõlpsasti hangitavad materjalid, on oma omadustelt võimelised asendama energiamahukaid ehitusmaterjale. Lõuna-Eestis on laialt levinud ka punane savi – ilma toksiliste omadusteta, biolagunev, antibakteriaalne ja taaskasutatav materjal, mis erinevate uuringute andmetel parandab sisekliimat ning loob tervisliku elukeskkonna. Lisaks savikrohvile on kasutusel ka lubivärvid ja lubikrohv – kõik need viimistlusmaterjalid on antibakteriaalsed, raskendades hallitusseente ja bakterite kasvu.

Maailmas on põhust maju ehitatud alates 19. sajandi keskpaigast, mil Ameerika Ühendriikidesse Nebraskasse saabunud uusasunikud oli sunnitud ehitusmaterjalide ja puidu nappuse tõttu kasutama ajutiste ehitiste valmistamiseks põhupakke. Kaasaegses ehituses eristatakse nii kandvate seintega maju kui ka puitkarkassil maju, kus põhk on kasutusel soojustusmaterjalina. Üha enam on parasvöötme aladel kasutusel ka ehitamine pilliroost või põhust moodulitest ja plaatidest.

Põhu ja pilliroo puhul on tegemist on materjalidega, mis oma elutsükli algfaasis on koloniseeritud mikroobikoosluse poolt. Kuna mõlemad materjalid koosnevad peamiselt tselluloosist, hemi-tselluloosist ja ligniinist on nad heaks substraadiks mikroorganismidele. Samuti tekitavad probeeme närilised, kes kahjustavad põhu-ja roopakke, mida kasutatakse hoone ehitusel, vähendades oma tegevusega pakkide soojuspidavust ja tihedust.

Põhku ja pilliroogu peetakse üldjuhul ehitusmaterjalina nii keskkonnale kui ka inimtervisele ohutuks. Paraku võib kaasneda nende materjalide kasutamisega hoonete ehitusel hallituse esinemine, mis võib põhjustada nõrgema immuunsüsteemiga inimestel erinevaid haigusnähte (silmade, nina ja kurgu ärritusnähud, allergiline nohu ja silmapõletik, astma). Uuringuid antud teemal Eesti oludele vastavates klimaatilistes tingimustes tehtud ei ole, kuid looduslikest materjalidest ehitatud hooned koguvad üha enam populaarsust.

Antud töö eesmärgiks oli uurida Eesti roo- ja põhumajade sisekliimat ning seda mõjutavaid tegureid.

Töö raames koguti andmeid kaheksa maja magamistubadest nii ehitlusmaterjalil elutseva kui ka siseõhus leiduva mikroobikoosluse kohta. Nii sise – kui ka välisõhus olid leitud perekonnad sarnased (Cladosporium, Penicillium, Aspergillus, Alternaria). Roopakkidest ehitatud majades oli mikroobikoosluse arvukus väiksem kui põhumajades.

Kõikide uuritud magamistubade lõikes olid sarnased ka sisekliima näitajad (CO2, RH%, temperatuur), enim varieerus süsihappegaasi sisaldus. Piirete näitajad olid vastavuses toa sisekliima näitajatega. Laboritingimustes uuriti erinevate looduslike viimistlusmaterjalide (savi- ja lubikrohv paberkrohv, looduslikud värvid) niiskustehnilisi omadusi.

Leiti, et looduslike materjalide niiskustehnilised omadused erinevad oluliselt sõltuvalt krohvi koostisest. Savikrohvi niiskustehnilised omadused on väga head ning materjal on võimeline inhibeerima hallitusseente ja bakterite kasvu.

Pilliroost või põhust ehitatud maja on Eesti klimaatilistesse tingimustesse sobiv hoone, mis põhjaliku planeerimise, ehituseks sobiva materjali kasutamise ja kvaliteetse ehitustegevuse tulemusena on inimese tervisele sõbralik ja keskkonna mõistes kestlik eluase.

Juhendajad dotsent Aime Ruus, professor Lembit Nei, emeriitprofessor Mari Ivask

Oponendid:

· Professor Henry A. Alegria (University of South Florida St. Petersburg, USA)

· Dr. Svetlana Maksimova (Scientific and Practical Center for Bioresources National Academy of Sciences of Belarus, Belarus)

Doktoritöö on avaldatud raamatukogu digikogus aadressil https://digikogu.taltech.ee/et/Item/e5c72b6e-c7fa-4744-bbd2-89df4e235339