Fotod: Henri Kübe

KFS eriala üliõpilased võistlesid mehhatroonika valdkonnas, kust võttis sel aastal osa rekordarv tudengeid – 32 tudengit jaotatud 8 tiimi vahel. Enginaatori mehhatroonika valdkonna ülesandeks oli valmistada rööbastel sõitev rong, mis suudaks iseseisvalt ülesandeid sooritada. Selle aasta ülesande oli välja pannud Stoneridge.

Võistkonnas osalesid: Henri Kübe, Uku Roosna, Reimo-Taavi Lõbu ja Johan Mattias Juul.

Henri Kübe:

Enginaatori ülesanne oli see aasta väga huvitav, meil oli antud 1,2x1,2m vineeralus, mille külge oli kolm majakest paigutatud kolmnurkses asendis.  Ette olid antud ka rongirööpad. Esimene ülesanne oli kolm majakest omavahel rongirööbastega ühendada. Probleemiks tuli see, et rongirööpaid polnud piisavalt, seega neid pidi ise juurde tegema. See oli meie "Sprint" ülesanne, mille peale läks umbes tund.

Edasi tuli teha  "rong", mis suudaks eelnevalt valmistatud rööbastel sõita ja ülesandeid täita.  Rongiülesandeid oli kolm: esmalt tuli rongiga sõita kolm ringi rongirööbastel. Teine ülesanne oli rongi peale paigutada 2 väikest karbikest ja seejärel alustada sõitmist esimesest majakesest, seisma jääda kolmandas majakeses ja karbikesed maha laadida (lisapunktid, kui rong suudab ise maha laadida). Kolmas ülesanne oli alustada 2 karbiga esimeses jaamas, teha peatus teises jaamas, kus tuli üks karp peale võtta ja üks karp maha laadida, ja kolmandas jaamas peatus, kus tuli 2 viimast karpi maha laadida – kõik liigutused muidugi automaatselt. Pusisime rongi pisiprobleemidega kuni 5 minutit enne ülesande lõppu. Kahjuks peale liiga paljude muudatuste ja natuke ebakindla ehituse tõttu ei suutnud meie rong enam väga hästi edasi liikuda ja takerdus pidevalt. Rongi sõitmine oli ülesanne, mis sai 14 tundi tagasi lahendatud, nüüd oleksime pidanud uuesti alustama, aga selleks enam aega ei jätkunud. Olenemata sellest usun, et saime üpriski hästi ülesandega hakkama ja järgmine aasta osaleks kindlasti uuesti.

Uku Roosna:

Enginaatoril osalemine oli  minu jaoks uus ja huvitav kogemus. Öö läbi kestnud võistlus pani nii vaimselt kui füüsiliselt proovile ning pinget jätkus lõpuni. Oli tore koolis õpitud teoreetilisi teadmisi lõpuks praktikas kasutada ning näha hiljem edetabelist ka nende kvaliteeti. Kuna võistlesime esmakordselt sellises koosseisus, siis tagantjärgi analüüsides oleks saanud tööjaotust kindlasti paremini planeerida, kuid suures pildis võib ikkagi meeskonnatööga rahule jääda. Kogemuse mõttes võibolla oligi hea, et me ei määranud igaühele eraldi ülesandeid, vaid aitasime üksteist jooksvalt ja nii saime kõik paljusid erinevaid ülesandeid proovida. Enginaatori maitse on igal juhul nüüd suus ja kindlasti sooviks karikat püüda ka järgmisel aastal.

Johan Juul:

Enginaator oli väga huvitav võistlus, mille käigus sai ise teha kiirprototüübi ja seda katse-eksituse meetodil täiendada. Ülesanded olid jõukohased ent põhiliseks katsumuseks oli saada kogu süsteem tööle nii, et see ka teeb, mida koodi kirjutasime. Tuli välja, et need sensorid töötavad ainult teatud tingimustes hästi ja Arduinol on toimimisel iseärasused, mis ei võimalda korraga mitut asja teha, vaid täita ühte käsku korraga. Kerge ei olnud ka terve öö üleval püsida nii, et rongi ehitamine ka edeneks. Sain Enginaatorilt huvitava kogemuse ja kui võimalik, osalen ka uuel aastal.

Reimo-Taavi Lõbu

Enginaator oli minu jaoks uus ja väga huvitav kogemus. Üsna väljakutsuv oli töötada ühtse tiimina, trotsides väsimust ja erimeelsusi. Võtsin võistluselt kaasa mitmeid mõtteid, kuidas edaspidi tiimitööd ja ülesande lahendamist efektiivsemaks teha. Üldiselt oli meeldiv kogemus ja arvan, et saime hoolimata tulemusest hästi hakkama. Peamine, mis meelde jäi: ei tasu asju liiga keeruliseks mõelda.