Robolahing on Baltikumis ja Põhjamaades ainulaadne puldiga juhitavatele või autonoomsetele lahingurobotitele mõeldud võistlus, kus masinad püüavad üksteist spetsiaalselt võitluseks ehitatud areenil kahjutuks teha. Meie robot PÖÖP osales juba neljandat korda ja sel aastal tulime raskekaalu kategoorias 3. kohale.

Robolahinguga kõige sarnasem sport on poks, kus kaks võistlejat lähevad omavahel ringis kokku. Erinevus on selles, et poksijate asemel on omavahel vastamisi isetehtud robotid, mis proovivad teinetest knock-outeerida ehk vastase robotit liikumisvõimetuks teha. Kui mõlemad robotid peale matchi liiguvad, siis otsustatakse võitja punktide järgi. 2 minutilise võistluse ajal jagavad kohtunikud punkte. Tähtsad on taktika, agressiivsus ja sõiduoskus.

Tulime septembris kursakaaslastega tehnikaringi esimesele kogunemisele, kus näidati ja tutvustati robot PÖÖP-i. Silmad läksid särama ja tekkis huvi, mistõttu otsustasime sellest ägedast projektist osa võtta. Kuna eelnevad tiimiliikmed olid kooli lõpetanud ja vanemad tudengid ei tahtnud kaasa lüüa, siis panime kokku uue meeskonna. Kogu tiim koosnes esimese aasta tudengitest, kes olid koolis käinud vaevu pool kuud. Õnneks oli Hendrik Hütt (PÖÖP projektijuht) nõus olema meie mentor, kes aitas, õpetas ja pakkus ideid, kuidas robotit tuunida ja parandada.

Otsustasime panna PÖÖP-ile paremad mootorid, et võimsust oleks rohkem ja tahtsime ka võimsamaid akusid – mõeldud tehtud. Kogemusõppelabori juhendaja Nigul Ilves õpetas meile, kuidas juhtmeid omavahel ühendada ja joota. Uued teadmised said ka kohe proovile pandud.

Robolahingul on meie kategoorias (raskekaal) kaalupiirang 55 kg, kuid meie robot läks pea ühe kilogrammi raskemaks ja pidime hakkama kaalu langetama. Õnneks pakkus AHHAA keskus meile oma töökoda. Viisime roboti sinna ning hakkasime võimalikke osasid küljest ära võtma. AHHAA-s juhendati meid, kuidas erinevad tööriistad toimivad ja seda, kuidas neid ohutult kasutada. Saime ise proovida keevitamist, mis oli meie jaoks esmakordne. Paras katsumus oli roboti kaalu sobivaks langetada nii, et tugevus ei nõrgeneks. Alustades poltide vahetamisega kergemate vastu ja lõpetades õli väljavalamisega, kuid lõpuks saime roboti kaalu, mis sobis piiranguga. Seejärel õppisime sõitma ja panime paika taktika – Gregor juhib liikumist ja Ott kontrollib relva.

Robolahingule läksime neljakesi: Gregor Kokk, Tristan Laansalu, Ott-Kaarel Vään ja Kenari Koonik. Tahtsime lahingule kaasa võtta kellegi, kellel on varasem võistluskogemus ja on roboti ehitusprotsessis kaasa löönud. Õnneks aitas Kenari meid sellega hädast välja ja oli osavõtuga nõus. Esimene elevus tekkis juba siis kui nägime võistluskeskust, kuhu tuli kohale pea 1800 pealtvaatajat!

Vastased olid tugevad ja võimsad, kuid esimese matchi suutsime me siiski enda kasuks pöörata. Saime vastase robotil ühe relva kahjutuks teha ja hiljem kui see meie robotit puuriga ründas, tekkis lühis. Puur oli meie kere vastu liiga nõrk ning vastase roboti süsteemis tekkis viga. Ka meie robotil tekkis probleeme - tera läks kõveraks ja pidime selle kiirelt välja vahetama. Teine match oli väljakutsuv, sest meid pandi ootamatult kokku kahe erineva robotiga ja selle matchi kahest võitjast said finalistid. Kahjuks ei suutnud me seda võitu koju tuua, kuna robot Vikat lõi meid kohe pikali ning omal jõul me enam püsti ei saanud. See match kestis kokku vaid 15 sekundit. Tiimi motivatsioon oli peale seda nähtavalt langenud ning arvasime, et sellega on meie päevale punkt pandud. Olime juba asjad kokku pakkinud kui järsku teatati, et 5 minuti pärast on meil uus lahing, kus on jälle koos kolm robotit. Selle roundi osalejad võitlesid koha pärast pronksilahingul. Lahing läks meile väga ladusalt ning tagasime oma edasipääsu. Olime õnnelikud, aga samas ka ärevil ja adrenaliin oli laes. Lahing pronksi nimel oli meie tiimi jaoks kõige pingelisemad 2 minutit sellel võistlusel. Õnneks suutsime vastase relva katki teha ning tänu sellele me ka võitsime - kohtniku otsus 2:1, meie kasuks.

Sündmusterohke päev meeldis meile kõigile ja andis motivatsiooni ja ootusärevust uueks aastaks. Plaan on ehitada täiesti uus robot ja sellega aasta pärast veelkord kooli esindada. Ideede kogumine juba käib ja varsti hakkab päris töö pihta.

Tristani kommentaar:

Arvestades seda, kui palju meil roboti kaalu alla saamise peale aega läks, siis 3. kohaga saab väga rahule jääda. Samuti tekitab hea tunde ka see, et suutsime I kursuse tudengitena kohe sellises projektis märgi maha jätta.

Gregori kommentaar:

Ega ma alguses ei teadnud kuhu ma ennast lubasin, kui nõustusin olema robotiimi uus juht, aga tundus huvitav projekt, kus osaleda. Roboti ehitamise käigus omandasime ruttu uusi oskusi, lisaks polnud probleemi ka nädalavahetusel AHHAA-sse putitama minna. Poleks iialgi arvanud, et saan juba esimese ülikooli semestri jooksul nii palju uusi praktilisi teadmisi.

Oti kommentaar:

Robolahing on üks kaasahaaravamaid ja põnevamaid üritusi kus ma käinud olen. Seda nii pealtvaataja kui ka osaleja vaatepunktist. Ma olin väga üllatunud, kui ma nägin kui palju inimesi oli publikus ja veelgi enam kui entusiastlikud olid võistlejad. Kõik said omavahel hästi läbi, uuriti robotite ehitust ja küsiti, mida eelmise aastaga võrreldes muudetud on. Oli näha, et eesmärgiks ei olnud enda robotit varjata, vaid kollektiivselt seda sporti paremaks muuta.

Kenari kommentaar:

Robolahing toimus Tallinnas, kus kohtusid kõige ägedamad lahingurobotid, mis Eestis on tehtud. Päevale andis adrenaliini suur võistlusmoment, kus üritati puurida ja lömastada Pööp, kuid väikeste kahjustustega tõrjuti vastane tagasi. Oma osa emotisonaalsele tagasisidele andis rahvas, keda oli kohale tulnud ligemale 1800. Päev oli küll ootusärev, kuid tõime võidu koju.

Tekst: Gregor Kokk

Pildid: erakogu