Tööstusökoloogia magistriõppe lõputööd olid koostatud väga erinevatel teemadel. Ühtekokku lõpetas sellel kevadel tööstusökoloogia magistrantuuri 11 tudengit. Lõputöödes vaadeldi rohelise kontori rakendamise potentsiaali erinevates ettevõtetes, uuriti võimalusi tootmisprotsessi efektiivsuse tõstmiseks ning tööstussümbioosi ja tööstuslike ökosüsteemide arengu soodustamiseks Eestis, hinnati kütusekomponendi kvaliteedinäitajate asjakohasust ning inimeste teadlikkust e-sigarettide keskkonnamõjust ja käitlemisest.
Rohereform sunnib ka ettevõtjaid mõtlema enam oma keskkonnategevusele. Kestlikkusaruandluse direktiiv kohaldub alates 2024. aastast, laienedes järk-järgult. Antud teemaga seoses kirjutati kaks magistritööd. Käsitlemist leidsid EMAS ja kestlikkuse aruandluse ESRS standardite võrdlus ning kohustusliku kestlikkusaruandluse ESRS E1 kvantitatiivsete kliimaindikaatorite automatiseerimise võimalused ettevõtte sisese finantssüsteemi toel. 

Olgugi, et linnadesse püütakse tuua üha enam rohelist, on linnades on vähem taimkatet kui maal, rohkesti hooneid ja kaetud pindu ning soojade ilmadega tekivad mõnedesse linnapaikadesse kuumasaared, kus on täheldatud kõrgemat õhusaaste taset. Ühe lõputöös käsitleti kliimamuutustest tulenevate kuumasaarte mõju ja seda, kuidas on arvestatud antud mõjuga kinnisvaraarenduses Pärnu linna näitel. Üks tudeng kaardistas oma tööga ka puhkeväärtuslike puhkealade kättesaadavust Tartu linna elanikele, lähtudes 2040+ üldplaneeringust. 

2. juulil 2019 jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/904 teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta (sh joogipakendid). Üks magistrant kaardistas oma lõputöö raames koduvkasutatavate nõude pandisüsteemi rakendamise potentsiaali Treski ürituste näitel. 

Ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise Tartu peaerialade 26 kaitstud lõputöö teematikad olid väga mitmekülgsed. Uuritud oli nii hoonete ehitustehnilist olukorda kui ka  ajalooliste ja muinsuskaitseliste hoonete restaureerimise võimalusi, taluhoonete, puitkiriku, õppehoone avatäidete ja tehasehoone näitel, aga ka nõustajate võrgustiku baasil.  Ei puudunud ka keeruka geomeetriaga kivieramute tervikrenoveerimise ja silohoidlate kasutamisel tekkinud probleemide uurimine. Selgitati ka ehitustehnoloogiat ja platsikorraldust uue kortermaja ja hotelli ehitusel. Põhjalikult oli uuritud üksikeramu energiakasutust, eramute tervikrenoveerimiste lahendusi, aga ka siseruumide suvist ülekuumenemist ja loomulikku valgustust. Oma osa moodustasid liimpuidust kandekonstruktsioonide dimensioneerimised nii tavaolukorras kui ka teraskonstruktsioonide tulepüsivusest lähtuvalt ehitushinnale ja kindlustusmaksele, muuhulgas  ka innovatiivsete arvutitarkvarade abil ning ristkihtpuidu tootmisjääkide tugevuskatsed, aga tehti ots lahti ka MDF-raamiprofiiliga kergvaheseinte ja  puitkarkassmoodulite uurimise alaste lõputöödega. Lisandunud olid põrandabetoonide mahukahanemise ja  vundamentide arvutustel ning vajumitel põhinevad uuringud. Innovatiivsetest materjalidest uuriti lubikrohvi ja vanapaberit, paberkrohvi, lubipõhiseid soojusisolatsioonikrohve ning puidust aerogeeli valmistamise võimalusi.

Arukate süsteemide ja rakendusinfotehnoloogia küberfüüsikaliste süsteemide peaerialalt esitati kokku 8 lõputööd. Nendest seitse olid praktilise lähenemisega ja üks oli ettevalmistav uuring eelseisvaks projektiks. Kaks tööd tegelesid masinnägemise teemaga, mis on hetkel väga aktuaalne. Neli tööd olid tehtud kolledži enda tarbeks ja küberfüüsikaliste süsteemide tudengite algatatud tehnikaringi jaoks töötati välja neli õpituba, mis kindlasti ka päriselt töösse võetakse. Välja töötati ka lidari praktikum, mis annab tudengitele ülevaate ja esmase kogemuse. Infosüsteemi loomine majahaldurile oli tarkvaraliselt keerulisem töö, mis loodetavasti saab ka päriselt kasutusse võetud. Katsetati ka inimeste arvu lugemist ruumis ja üks tudeng tegi külmkappidele seiresüsteemi.