Ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise õppekaval kaitses oma tööd 22 tudengit. Oma panus anti ehituslubade andmise  protsessi sujuvamaks muutmisel ning Supilinna uushoonestuse arhitektuursel analüüsil. Ehitustehnoloogiatt ja platsikorraldust analüüsiti Tallinna Loodusmaja, Tartu Raadiraja kortermaja, Viljandi konverentsi- ja spaahotelli ja Põlva turuhoone ehituse näitel. Arvutuslikult võrreldi Mustvee katlamaja juurdeehituse teras- ja puittarindeid.  Mõõdeti ja modelleeriti mükokomposiitsoojustuse mõju puittarindi soojus- ja niiskustehnilisele toimivusele. Modelleeriti ka pinnast tõrjuvat puurvaia, uute kortermajade päevavalgustegurit ning Nõukogudeaegsete kortermajade külmasildasid, et renoveerimisel saaks täpsemalt energiat arvutada. Tartu eramute näitel esitati 10 renoveerimispassi. 
 

Loodi mõisa valitsejamaja  ja Iisaku endise Ministeeriumikooli hoone ajalugu ja sisekliimat uuriti ning hinnati tehnilist seisukorda, mille alusel tehti restaureerimise ettepanek. Ajalugu, tehnilist seisukorda ja kahjustunud tarindi arvutusi/mõõtmisi tehti ka Jõgevamaal Kassiveres asuva palktaluhoones, mille alusel  tehti konserveerimise ning seejärel restaureerimise ettepanek. Jälgiti niiskumist-kuivamist Tartu büroohoone rekonstrueerimistöödel ja mõõdeti ristkihtliimpuidu niiskumisel-kuivamaisel tekkivaid pragusid. Uuriti laboratoorselt põlevkivituha mõju tsemendivabale betoonile, sammaltaime kasvamist ja kinnitumist tehiskivile, šamott-tellise mõju tsementmõrdile, akrüülkiu mõju savikrohvile ning saepurulisandi mõju paberkrohvi niiskuspuhverdusvõimele. 
 

Arukate süsteemide ja rakendusinfotehnoloogia erialal kaitsesid lõputööd lausa 14 tudengit, kes spetsialiseeruvad küberfüüsikaliste süsteemide suunale. Kaitstud tööd olid väga erinevatel teemadel, näiteks töötati välja nutika jäätmejaama prototüüp, automatiseeriti kodu ligipääsusüsteemi, töötati välja automaatika õppestend põhikooli õpilaste jaoks ning ehitusmaterjalide niiskuseimavuse katsete jaoks ehitati kliimakambri prototüüp. 
 

Tööstusökoloogia magistrante oli kaitsmas sel korral 16. Esitatud tööd olid mitmekesised ja aktuaalsed, mis käsitlesid keskkonnasäästlikkuse, ringmajanduse ja rohetehnoloogiate erinevaid aspekte. Mitmed tööd keskendusid ehitusmaterjalide ja jäätmete taaskasutusele, näiteks uuriti ehitusjäätmete ja saepuru kasutamist savikrohvis ning nende mõju niiskuspuhverdusvõimele. Samuti käsitleti perliidi mõju paberkrohvi omadustele. Need teemad peegeldavad kasvavat huvi looduslike ja taaskasutatud materjalide vastu ehituses, et leida väiksema süsinikujalajäljega materjale, mida oleks ka lihtne peale esmase kasutuse lõppu kas taas- või korduskasutada. .