Oktoobris toimus Mektorys Euroopa virtuaal- ja liitreaalsuse aastakonverents EuroVR 2019, kus kolme päeva jooksul peeti üle 50 põneva ettekande. Millised on praegu virtuaal- ja liitreaalsuse kõige populaarsemad arendusteemad?

Küsis Margot Adamson, vastasid EuroVR 2019 konverentsi korraldus­komitee liikmed TalTechi inseneriteaduskonna professor Tauno Otto ja doktorant-nooremteadur Vladimir Kuts.

Üha rohkem uuringuid hõlmab inimeste käitumisanalüüsi, mida saab teha tänu VR seadmete kasutuselevõtule. Nendest andmetest kogutud teadmuse järgi luuakse uusi metoodikaid, seda eelkõige õpetamismeetodite arendamises ning meditsiinivaldkonnas. Uurimisteemad on mõnevõrra eespool seda toetavate seadmete arengust.

Kui palju VR teemadest, mida ülikoolides uuritakse, ka n-ö pärisellu jõuab?

On kaks põhilist suunda: tarkvara ja riistvara. Riistvaras arendatakse eelkõige seda, et inimene tänu virtuaalkinnastele, nutiprillidele ning lisaandurite tunneks vähem, et ta ei viibi reaalsuses. Tarkvaraline pool on suunatud uute lahenduste leidmisele ning üks peamine eesmärk on viia inimest virtuaalselt sinna, kuhu ta reaalelus poleks jõudnud. Põhiline teadusuuringute siht on kaotada vahe reaalsuse ning virtuaalse vahel.

Tehisreaalsus võimaldab kiirendada väljaõpet, eriti ohtlike tegevuste puhul. Konverentsil tutvustati näiteks droonide juhtimise ning kuu- ja marsikulguri hoodusmeeskonna väljaõpet. Tutvustasime ka TalTechi ja ABB koostöös valminud tehisreaalsuse töövahendit, mis aitab õppida elektroonikatooteid nn targal töökohal kiiremini koostama. Teadussuundade arengus on oluline hinnakomponent – virtualiseerida on odavam ja kiirem kui prototüüpida. Lisaks on VR hindamatu vahend inimese-masina suhtluse uurimiseks ja täiustamiseks.

Kes otsustab, mida oleks vaja arendada? Kas see on pigem teadlaste huvi või tuleb mõni ettevõtja ja ütleb, millised on vajadused?

Sisend tuleb nii teadlastelt kui ka väljastpoolt teadusmaailma. Uuritakse ja arutatakse, mis on murekohad ja millised teemad vajaksid lahendust. See on pidev töö – kuna riistvaralised võimalused muutuvad pidevalt, on nõue uute rakenduste järele alati olemas.

Tavainimeste jaoks seostub VR peamiselt meelelahutusega. Kui palju mõtlevad teadlased selle peale, kuidas parandada arendustega meie igapäevaelu?

VR puhul on suur potentsiaal haridusteemade arendamisel, üha enam on just õppimisprotsessi kiirendavaid lahendusi. Näiteks Sisekaitseakadeemia tellimusel on valminud lahendus, kus noor saab proovida vangivalvuri tööd – lahendada konflikte, leida üles põgenikke, tagada turvalisust. TalTechis on välja töötatud geoloogias kasutatav lahendus lõhketööde läbiviimise kohta: kasutaja justkui viibib kaevanduses ja näeb, kuidas laenguid ette valmistatakse ning lõhatakse. Praktikas oleks selle õppeprotsessi kogemine ajaliselt keerukas ja väga ohtlik. Sellise lahenduse vajaduse idee tuli meie geoloogiaprofessorilt Michael Hitchilt ning arendus võetakse kasutusele nüüd ka rahvusvaheliselt EIT Raw Materials’i programmi raames.

TalTech koostöös Ida-Tallinna Keskhaiglaga ning Itaalia teaduskeskusega arendab lahendusi, mis aitavad inimestel taastuda pärast insulti ning õppida end kiiremini tavapära­sesse elurütmi viima. Meditsiin on VR ning AR maailmas üks suurematest valdkondadest. Näiteks ravitakse foobiaid ning õpetakse meditsiinitöötajaid kriisiolukordade simulatsioonides kiiresti reageerima.

VR on kesksel kohal TalTechi Re:creation ja IVAR teaduslaborites ning BIM õppeklassis. Mektorysse plaanitakse suuremat tehisreaalsuse keskust. EuroVR 2019 konverentsi korraldamise võimalus on Eesti digiedukusele suur tunnustus. Me oleme VRi valdkonnas kiire arengu eestvedajate hulgas.

Seni on räägitud VRi arenduste positiivsest poolest. Kas nende juures on ka mingid ohud?

Virtuaalreaalsuse tehnoloogiat taluvad inimesed erinevalt. VRi kasutajate hulgas on tuntud termin „küberiiveldus“ – pikemal kasutamisel võib kaasneda peapööritus ja tasakaaluhäired. Samuti on virtuaalreaalsuse prillide puhul oht, et neid kandes ei näe ümbritsevat. Seda olukorda võib keegi pahatahtlikult ära kasutada või paneb inimene ise ümbritsevat reaalsust tajumata end ohtlikku olukorda. Liitreaalsusest rääkides – nutiprillid sisaldavad akusid, ent graafikaprotsessori kiire töö põhjustab sageli prillide kuumenemist. See puudus oli eriti tuntav Google Glass’i toote puhul.

Elu on näidanud, et ulmefilmides esialgu fantaasiana näiv maailm võib paarikümne aasta pärast olla täiesti reaalne elu. Milline on maailm EuroVR 2039 konverentsi ajal?

Tehisreaalsuse rakenduste levik on täna jäänud mitte niivõrd teaduse või tarkvara taha, vaid riistvara pole veel inimsilmale reaalsusest eristumatuks vaatamiseks piisavalt hea resolutsiooniga ja kasutusmugav. Samuti sõltub valdkonna areng juhtmevaba side kiirusest – 5G tulek on ülioluline. Ennustatavalt kasvab liitreaalsuse olulisus ning seni mobiilides olev tarkus kolib nägemisulatusse – olgu siis nutiprillide või -peakatete näol. Konverentsil oli ettekanne tuleviku haiglast, kus arsti vaatevälja kuvatakse patsienti nähes kohe tema elulised näidud.

Asjade internet võimaldab koguda andmeid ning tehisreaalsuse rakendused ja seadmed teevad selle info kergelt leitavaks ja kasutatavaks.

Ilmselt omandab ka ütlus „üks silmapilk“ väga konkreetse tähenduse – silma liikumise ja pilkumise jälgimine on osa tuleviku tehisreaalsuse suhtlusprotokollist. ■