Tea Trahov, ülikooli kantsler | Foto: TalTech

Keskkonna muutuse kiirus ja tihti ootamatu areng on loonud selleks sügiseks täiesti uue olukorra, mille mõtestamisega tuleb veel vaeva näha. Et aga mitte laskuda murelikkusesse või sattuda teemaderikkusest segadusse, on kõigepealt mõistlik mõelda meie eelistustele.

Esmalt inimesed. Ilma inimesteta ei ole organisatsiooni ega ka selle jätkusuutlikku arengut. Kui organisatsioonil on kehvemad ajad, olgu siis rahapuudusest, turuteguritest või ideede nappusest tingituna, tullakse august edukalt välja ikka ainult siis, kui inimesed panevad seljad kokku ja koos ühtse eesmärgi nimel tegutsema hakkavad. Kas meil aga on n-ö laeva koos keeramiseks motivatsiooni?

Inflatsioon ja sellega kaasnev igapäevaste kulude suurenemine toob meie kõigi ette küsimuse, kas minu teenistus peab kulude kasvuga sammu. Kui tasu ei tõuse, mure toimetuleku pärast aga suureneb, vähenevad töörõõm ja ind. Tekib soov teenimisvõimalusi juurde otsida, koos sellega aga väheneb tähelepanu oma põhilisele tööandjale.

Palk või kasvavad kulud?

Ülikoolile on väga oluline otsustada, millistel põhimõtetel jaotada raha – heal ajal ei jätkunud seda ju kõigeks, mida teha tahtnuks – palgatõusu ja kasvavate kulude vahel. Kuidas leida vahekord, mis toetaks nii üht kui ka teist? Tegelikult ei ole vastuse leidmine keeruline: inimesed on kõige olulisemad. Esmalt toetame seepärast inimesi ja usume, et töötajad omakorda aitavad ülikooli läbi kokkuhoiu ajajärgust.

Majandusprognoosid ennustavad selle aasta palgakasvuks vähemalt 10 protsenti. 2023. aastal langustrendi ei eeldata. Lihtne on arvata, et kuna oleme Eesti avalik-õiguslike ülikoolide palgavõrdluse liidrid, siis ehk me ülemäära palju panustama ei pea. Tegelikult on pilt akadeemiliste ametikohtade osas väga erinev. Jah, teadurite ja professorite tasud hoiavad ülikoolide võrdluses positsiooni, kuid lektorite osas jõuavad teised ülikoolid kandadele. Samuti oleme olukorras, kus paljud meie tudengid saavad tööle asudes kõrgema tasu kui nende õppejõud ülikoolis pikaajalise karjääri tulemusena. Kui võrdleme teadlaste ja ka tugiteenuste palgatasemeid ettevõtluse omadega, leiame väga paljudes valdkondades samaväärse kvalifikatsiooni eest kõrgemad tasumäärad. Seega: mingit võimalust tasude tõstmise teemast mööda vaadata ei ole.

Töötajad ootavad kindlustunnet

Ülikooli iseloomustab akadeemiliste üksuste suur autonoomsus. Üksustel on võimalus otsustada oma arengu ja tegevuste üle väga suurel määral ning nautida eduka tegevuse korral ka head majanduslikku toimetulekut. Ja vastupidi. Kindlasti näeme kriisi süvenedes üksuste erinevat toimetulekut. Ühtehoidmine ja väärtuspõhine juhtimine peaksid olema siin need alustalad, millele toetudes saame anda töötajaskonnale selgust segases olukorras, ja kindlustunnet.

Tihti on motivatsiooni kujunemisel rahast olulisem see, kuidas tunnetatakse oma seotust ülikooliga. Ka töötajate rahulolu-uuring kinnitab, et kuigi rahulolu tasudega ei ole kõrge, ei mõjuta see samavõrra pühendumust. Oluline on veel, kas töö on huvitav, kas meeskonda iseloomustab ühtekuuluvus ning hea õhkkond, kas oleme kaasatud ülikooli eluolu ja arengu kavandamisse.

Kolm viimast rahulolu-uuringut on andnud ühtlaselt kõrgete hinnangutega kinnitust teesile, et ülikoolis teevad inimesed tööd, mis neile tõesti meeldib. Samuti näitab uuring, et inimestel on oma töös piisav tegevusvabadus.

Lähedasemad on olulisemad

Meeskonna ühtekuuluvust hinnatakse järjest kõrgemalt, lähtudes sellest, mida lähemat kaastööliste ringi vaadeldakse. Uurimisgrupi või talituse õhkkond saab üldjuhul kõrgemaid hindeid kui instituudi või osakonna tase. Kõige kesisemaid, aga õnneks paraneva trendiga hinnanguid näeme ülikooli kui terviku tegevusele.

Väidan, et kaks tegurit töötajate pühendumise arengus on kriitilise tähtsusega. Esmalt juhtide oskus kujundada meeskonna koostoimet ning juhtida info liikumist üksuses. Teiseks ülikooli võimekus anda töötajatele võimalus kaasa rääkida olulistel teemadel ning kasutada nende algatusvõimet.

Praegune olukord võimendab hea juhtimisoskuse väärtust. Rahulik, asjatundlik tugi töötajatele, teadlik töökorralduse ja tegevuspõhimõtete analüüs muutunud võimaluste raames, aga ka pidev kommunikatsioon on hindamatu nii töötajate kui ka ülikooli vaates. Julgen väita, et kiirelt muutunud keskkond, vähenev võimalus tavapärases vormis toimetada ja teadmatus muutuste mõjust suurendavad töötajate ootust juhtimise kvaliteedile.

Kui jätame juhtidena tähelepanuta töötaja ebakindluse kasvu ega tee samme selguse loomiseks, võime halvimal juhul kaasa aidata inimeste vaimse tervise halvenemisele. Pole vaja olla psühholoog või nõustaja, et teada, kui oluline on märgata ja teha oma parim, et töötajate motivatsioon ei langeks. Vajadusel tuleb otsida ka abi.

Kohvi joomise juurde tagasi

Tehnikaülikooli arengukava rakenduskava pühendub mitmes projektis kommunikatsioonivahendite arengu ja kaasatuse suurendamisele. Kiire ja infost üleküllastunud keskkond on vähendanud meie võimet lugeda pikki sisulugusid. Nii hakkame tootma maja sees info liigutamiseks videoklippe, tegelema ikka ja uuesti info ning selle esitlemise struktuuriga, et leida kasutajale kõige mugavamad variandid.

Töötajate ja tudengite arvamuste kogumiseks kasutame nii elektroonilisi suhtluskeskkondi kui hakkame taas korraldama ka füüsilisi nn kohvijoomisi, kus saab oma mõtte otse välja öelda. Eriline rõhk tuleb panna kogutud ideede tagasiside vahendamisele, et tunnustada mõtete andjaid ning lisada ideedele uut hoogu.

Ülikooli töötajatena oleme kindlasti valdavalt sõnaosavad. Aga kas ka tegusad? Kas siis, kui mõtte välja ütleme, oleme me valmis selle teostamise nimel ka tegutsema? Eks igaüks saab oma jõupingutuse määra juhtida, kuid ülikool peab teadlikult keskenduma sellele, et initsiatiivikus saaks ära kasutatud. Praegune energiakriis ja maailmakorralduse muutumine annab igaühele meist selleks ka võimaluse.

Ootame nii mõtet kui ka tegu

Otsime vastust küsimusele, kuidas vähendada energia tarbimist, mis hetkel on ülikooli rahakoti suurim kurnaja. Kas leiame koos aja/raha/vahendite raiskamist tegevustes, vähendame tegevuskulusid? Kas ainult tugiteenustes, või on liiasust ka õppe- ja teadustöö korraldamises? Kulude ohjamise kõrval on alati võimalik mõelda ka sellele, kas ja kuidas saame luua uut tulu. Üks on aga kindel: iga üksiku töötaja panus nii mõtte kui ka teoga on praegu oluline, sest loob uusi võimalusi raskustega toime tulemiseks ja positiivse tulevikuvaate loomiseks.

Alati saab alustada lihtsast. Mõtleme esmalt, mida teeme oma kodus. Ilmselt kustutame tule seal, kus meid ei ole. Kui saab, keerame kütte maha nii palju kui mõistlik ning paneme kleidikese asemel dressid selga. Mõtleme, millal kasutada kodust tehnikat, näiteks topime pesumasina täis, mitte ei soojenda vett üles kolme sokipaari pärast. Ei lase vett joosta asjata. Palju võimalusi veel. Jah, tegevuseti erinevat, aga sisult sedasama saame ka tööl teha. Nii leevenevad tänase päeva kulud, aga nii tekivad ka püsivad harjumused, millega pikaajaliselt panustada jätkusuutliku maailma kujunemisse.