Inimese rinnapiima keerukate suhkrute sünteesimine ei ole vaid keemiline väljakutse – see on võti imikute tervema tuleviku poole.
Inimese rinnapiimas peitub molekulaarne saladus, mida teadlased on püüdnud aastakümneid jäljendada. Selleks on rinnapiima oligosahhariidid (HMO-d, ingl. k. human milk oligosaccharides), mis moodustavad rinnapiimast vaid umbes ühe protsendi, kuid treenivad lapse immuunsüsteemi, aitavad vältida nakkusi ja kujundavad soolestiku mikrobioomi viisil, millega piimasegud pole seni suutnud võistelda.
TalTechi loodusteaduskonna konverentsil rõhutas keemia ja biotehnoloogia instituudi tenuuriprofessor Tõnis Kanger, et neid ühendeid leidub ainult rinnapiimas – seetõttu on surve teadlastele neid laboris sünteesida suurem kui kunagi varem.
Kui mõista täpselt, missugune on nende ühendite struktuur ja kuidas neid sünteesitakse , oleks võimalik täiustada imikutoitu, luua uusi ravilahendusi ja saada selgem arusaam sellest, kuidas immuunsus varases eas kujuneb.