Tallinna Tehnikaülikool

11. veebruari naisteadlaste päeval on Tallinna Tehnikaülikoolil põhjust uhkust tunda kõikide nende briljantsete naiste ja tüdrukute üle, kes oma teadmisi on lihvinud või lihvimas, et panustada meie elukvaliteedi ja teadmiste kasvu.

Autor: Tairi Tuulik, majandusteaduskond

Ehkki on neid, kes teavad oma kutsumust juba väiksena, leiavad teised tee teadusesse alles hiljem. „Teaduskarjäär ei olnud minu jaoks pikalt ette planeeritud ja soovitud suund. Ma küll teadsin, et ülikoolis õpe on midagi minu jaoks, kuid ei arva, et oleks ka parima tahtmise juures osanud ennast kõikide valikute seas suunata,“ tähendab konkursi „Teadus 3 minutiga“ võitja Annette Miller.

ÜRO andmetel on naisi keskmiselt teaduses alla kolmandiku, mis on tunduvalt vähem, kui võiks olla. Tallinna Tehnikaülikoolis on neid 238 ehk kolmandik. Noorim nende seas on 24 aastat vana ja vanim 88, mis annab ehk aimu kui eripalgelised on tehnikaülikooli inimesed. Staažikaim naisteadlane on TalTechi uksest sisse astunud 54 aastat. 

Tehnikaülikooli naisteadlased on briljantsed ning seega sõna „keskmine“ nende kirjeldamisel kasutada ei saa. Siiski kõikide naiste statistika sulam paljastab, et iga naise kohta on teadlaskonnas 0,28 kuni 12-aastast last. See ei tähenda, et nad ei töötaks perekondade heaks. 

„Minu huviobjektiks on aga viljatuse eri põhjuste selgitamine, sest kui paaril ei sünni armastusest oodatud laps, siis teaduse kaasabil on võimalik neid aidata,“ kirjeldab Kristine Roos, kes on olnud 2019. aastast Tallinna Tehnikaülikooli keemia- ja biotehnoloogia doktorantuuris. Viljatuse diagnoos mõjutab tema sõnul aastas kuni 15 000 paari. Roosi siht on leida pöördumatult kahjustavat mõju omavad kemikaalid, et nende kasutust oleks võimalik paremini reguleerida tervema tuleviku nimel. 

Professor Maarja Grossberg-Kuuse suur eesmärk on edendada päikesepaneelide tehnoloogiaid, et puhta energia tootmine oleks keskkonnasõbralik ja tõhus. 

„Mulle meeldib, et teadlase töö on väga vaheldusrikas ja suure krimiromaanide austajana näen, et siin on selge paralleel teadlase ja detektiivi karjääri vahel. Teadlase eesmärk on mõtestada ja seletada meid ümbritsevaid nähtusi, luua uut teadmist ja uusi praktilisi oskusi ja võimalusi ning läbi selle muuta maailma paremaks,“ selgitas Grossberg-Kuusk oma põhistust. Temalegi sai kutsumus selgeks alles siis, kui sattus materjaliteaduse instituuti bakalaureusetööd tegema.

Teaduslikke arvutusi

Kas tõsiteadus see-

või info lihtsalt lekkis?

Et teada on nüüd keskmine

naisteadlane TalTechis?

Ta on Eesti kodanik,

vaid harva välismaine

ning teadvust ilmselt võlub tal 

just keerulisem aine.

Tal vanus ootamatult napp -

teid käidud neli kümmet

Ent tüse tehtud tööde mapp,

veel tuumakam see homme.

Aastaid kaheksa ja seitse kuud

Mahub veel tüpaaži.

Ta siin nõnda kaua uurinud

ning kasvatanud staaži.

Ta loomult akadeemiline

ja lahendab, ei hädalda.

Ning igal aastal keskmiselt

on puhkusel kuus nädalat.

Ta Eestis teinud doktori,

kuid huvitavam vast

on isikliku elu pool:

0,28 alaealist last…

Kuid nimi milline?

Võib mõni tuttav olla?

No põhiliselt Merike,

Irina. Ja ka Olga.

Laeb infot...