Tallinna Tehnikaülikool

Teadlaste ööl, 29.septembril 2016 toimuvad SCC-s Salme muinas- ehk viikingilaeva (Saaremaal Salme alevikus leiti 2008. aastal kahe muinasaegse klinkerplangutusega laevavraki jäänused ning inimskeletid ning see leid nimetati meedias koheselt sajandi leiuks) mudelile avalikud katsed.

Eesmärk on demonstreerida avalikkust huvitava ja avaliku laevadisaini varal, kuidas mudelkatseid tehakse. Lisaks mudelkatsetele toimub ka seminar.

Salme laeva jooniste doonorina kasutati Norra Gokstadi viikingilaeva, mis leiti säilinud kujul.

Ürituse sponsor on Composite Plus, kes on valmistanud Salme viikingilaeva katsemudeli.

  • 16:00 – 17:00 avalikud Salme laeva mudelkatsed
  • 16:00 – 17:00 katsed portatiivses, miniatuurses katsebasseinis
  • 17:00 seminar Salme laeva ainetel
  • 18:30 – 19:00 Salme laeva avalikud mudelkatsed
  • 18:30 – 19:00 katsed portatiivses, miniatuurses katsebasseinis
Salme laeva makett
Salve laeva makett

Teadlaste öö seminari raames on kavas 3-4 põhiettekannet erinevate Salme muinaslaevaga seotud teadusvaldkondade esindajatelt. Projekti käigus ehitatakse Salme laeva mudel ning konverentsiprogrammi raames viiakse läbi esmased mudelkatsed, ethinnata, kuivõrd kaugele oli 8. sajandiks arenenud oskus arvestada laeva ehitamisel Läänemere lainetuse eripärase iseloomuga.

Salme muinaslaeva mudelkatseteläbiviimine SCC katsebasseinis annab lisateavet muinaslaeva meresõiduomaduste ja stabiilsuse kohta, näiteks:

  • Kui stabiilne oli Salme muinaslaev? 
  • Kas ta vastaks tänapäevastele stabiilsusnõuetele ja standarditele? 
  • Kui kiire võis Salme muinaslaev olla?
  • Kui vastupidav oli ta Läänemere tormidele?
  • Kui heade meresõiduomadustega oli Salme laev hüdrodünaamilises mõttes? 

Ajalooliste laevade katsetamine tänapäevaseid võimalusi kasutades on katsete kõrge hinna tõttu haruldane, varasemalt on viidud läbi katsed vaid mõnele kurikuulsamale laevale (nt Titanic, Götheborg), samas on avalikkuse huvi ajalooliste laevade ja laevaleidude vastu suur. Seetõttu on Salme laev hea maskott erinevate teadusvaldkondade populariseerimiseks ja nende omavahelise koostöö olulisuse ilmestamiseks.

Salme muinaslaev on vanim Eestist leitud laevavrakk, pärit 8. sajandist. Kaks aastat hiljem leiti arheoloogilistel kaevamistel Salmel veel teine laevavrakk. Väljakaevatud vrakkidest leitud esemete põhjal dateeriti leid ajavahemikku 700-750. Oletatakse, et tegemist on skandinaavia päritolu muinassõdalaste laevamatusega, sest leiti üle 40 sõdalase skeleti, kes antropoloogide hinnangul pidid olema 2 meetrit pikad.

Tulemusena on Salme laevaga tegelevate teadusvaldkondade ring väga lai. Laeva uurimisele kaasati arheoloogid, allveearheoloogid, antropoloogid, geoloogid, bioloogid, dendroloogid, keemikud ja paljude teiste teadusvaldkondade esindajad, näiteks:

  • Jüri Peets, arheoloog, Tallinna Ülikooli ajaloo instituut
  • Vello Mäss, Eesti Meremuuseum (laevaarheoloogia)
  • Raili Allmäe, antropoloog, Tallinna Ülikooli ajaloo instituut (inimluude analüüs)
  • Liina Maldre, Tallinna Ülikooli ajaloo instituut (loomaluude analüüs)
  • Signe Vahur, Tartu Ülikool (luude keemiline analüüs) 
  • Riina Rammo, Tartu Ülikool, (tekstiili analüüs) 
  • Reigo Kask, Eesti Maaülikool (puidu analüüs) 
  • Atko Heinsalu, Tallinna Tehnikaülikool (ränivetikate analüüs) 
  • Ülo Kestlane (geoloogiline analüüs, setted) 
  • Olle Hints, Tallinna Tehnikaülikool (luiskude geoloogiline analüüs) 
  • Ragnar Saage, Tartu Ülikool • Kersti Kiho, Sirje Hiie, Lembi Lõugas, Tallinna Ülikooli ajaloo instituut (pinnaseproovid) 
  • Teresa Tomek, Polish Academy of Sciences, Krakow, (loomaluud) 
  • Helsingi ülikool (dateerimine, radiosüsiniku katsed) jpt