Eesti on geograafiliselt väike, kuid innovaatilise mõtlemise ja ettevõtlikkuse poolest suur. Kaja Kuivjõgi, TalTechi strateegiajuht rõhutas kevadistel mõttetalgutel meile omast ainulaadset ettevõtlikkust, mis on mänginud olulist rolli Eesti maine kujundamisel. Kui TalTechi kevadisel kohtumisel riigi teaduse ja ettevõtluse tipptegijad uusi eesmärke seadsid, tõusid esile kaks põhifookust: Eesti positsioneerimine teaduse ja ettevõtluse maailmaeliidi hulka ning visioon Eestist kui rohelisest innovatsioonikeskusest. Selles artiklis uurime, kuidas need eesmärgid võivad meie riiki ja laiemalt kogu maailma mõjutada.
Globaalne suund ja väike Eesti
Riigikogu liige Andres Sutt soovitas meil mõelda globaalselt, küsides: "Kui Eesti ettevõtted ja teadlased koondaksid oma jõud, siis millised globaalsed probleemid me lahendada suudaksime?" Eesti väiksus võib olla meie trump, kui me suudame olla paindlikud, kiired ja innovaatilised. Sutt näeb Eestit kui digitaalset laborit, kus katsetatakse tulevikutehnoloogiaid, mis võiksid leida rakendust kogu maailmas. MKMi majandusarengu asekantsler Sille Kraam kutsus üles vaatama kaugemale traditsioonilisest teadus- ja ärimudelist, küsides: "Kuidas saaksime oma akadeemilise pärandi ja ettevõtlusgeeniuse sulatada ühte potti, et luua midagi enneolematut?". Katrin Pihor HTMist rõhutas ka eetika ja riski aspekte. Uute tehnoloogiate arendamisel ja koostöös välisriikidega, nagu Hiina, tuleb olla teadlik võimalikest ohtudest ja eetilistest dilemmadest.
Teadus on ka loominguline kunst
Teema, mida sageli alahinnatakse, on teaduse loomingulisus. Teadust ei tohiks näha ainult rangelt struktureeritud tegevusena, vaid ka kui kunsti, kus on ruumi intuitsioonile, avastamisele ja leidlikkusele. Teadlaste spontaansus võib viia selliste avastusteni, mida ei saa ette planeerida. Madis Toomsalu, LHV juhatuse esimees, näeb selles ruumi uutele koostöövormidele. "Mis juhtuks, kui teadlased ja kunstnikud, programmeerijad ja filosoofid koondaksid oma oskused? Kas saaksime luua midagi, mis muudaks maailma paremaks paigaks?".
Panustame motiveeritud talentidesse
Aga mida ütlevad teised rahvusvahelised allikad? Näiteks, MIT teadlaste sõnul on teaduse ja ettevõtluse vahelise koostöö edu taga kolm peamist tegurit:
- tehnoloogia litsentseerimise lihtsus;
- ettevõtliku mõtteviisi kultiveerimine ülikoolides;
- teadlaste motivatsioon olla ettevõtlikud.
Teadlaste ideede elluviimisel on kriitilise tähtsusega ka tehnosiirdeekspertide toetus. Kaja Kuivjõgi rõhutab ülikooli toetava ökosüsteemi tähtsat rolli teaduse kommertsialiseerimiseks ja teadlaste riskide maandamiseks. Kuigi geograafilised piirangud võivad mõjutada rahvusvahelist koostööd, pakuvad lahendusi erinevad koostöövormid nagu näiteks kiirendid.
Läbikukkumine on OK
Ülikooli rolli ei peaks nägema ka ainult teadustöö ja patentide genereerijana, vaid ka praktiliste äriplaanide väljatöötajana, mis toetaks Eesti majandust ja innovatsiooni. Eriti oluliseks peab TalTechi tehnosiirde ekspert Rainis Venta koostööd tööstuspartneritega, kes tulevad tehnoloogiliste lahenduste järele - kas neil on ka jätkusuutlik äriplaan? Samuti tõsteti esile Eesti kaitsetööstuse edulugusid, mille aluseks olid varasemad toetused.
Kuid mõttetalgutel rõhutati ka vajadust vaadata tulevikku, eriti arvestades investeeringute suurenemist keerukatesse tehnoloogiatesse. TalTechi kui ühe juhtiva tehnikaülikooli roll sellel teekonnal on, et olla valmis lähenevateks koostöövõimalusteks ja majanduse edendamiseks läbi innovatsiooni.
Kokkuvõtteks näitasid TalTechi mõttetalgud selgelt, et Eestil on potentsiaal astuda suure sammu teaduse ja ettevõtluse maailmas. Kui suudame ühendada oma innovaatilise mõtteviisi, rikkaliku akadeemilise pärandi ja tugevad ettevõtlusoskused, on Eestil võimalik tõusta esile globaalses teaduses ja ettevõtluses. See nõuab pühendumist ja tihedat koostööd nii ülikoolide kui ka ettevõtete vahel, kuid tulemused võivad olla märkimisväärsed ning aidata kaasa Eesti majandusarengule ja innovatsioonile maailma tasandil.