Teadus praktikas

Jaapani noored teadushuvilised osalesid mitmes põnevas töötoas: taastuvenergia töötoas, merevee mikrokristalloskoopia töötoas, valguse murdumise ja vee soolsuse mõõtmise töötoas ning mudelkatse töötoas.

Taastuvenergia töötoas tutvustas Omar Randal erinevaid taastuvenergia tootmise viise, demonstreeriti tõhusaid lahendusi ning analüüsiti tootmise efektiivsust mõjutavaid tegureid ja piiranguid. Omar: „Uurisime koos tuule-, päikese- ja vesinikuenergia põhialuseid ning nende kasutamise eripärasid“. Juhendaja lisab veel, et õpilastele meeldis töötuba väga ning nad olid aktiivselt kaasatud: „Mõistes, kui suured tuulikud tegelikult on, esitasid nad innukalt küsimusi nende tööpõhimõtete, komponentide transpordi ning muude seotud teemade kohta. Töötoas kasutati Horizon Educationali taastuvenergia õppekomplekte praktiliseks ja kaasahaaravaks õppeks.

Aare Selbergi juhendatavas merevee mikrokristalloskoopia töötoas vaatlesid õpilased mikroskoobis kolme merevee kuivatamisel tekkinud soolaproovi (LM, MM, VM). Aare selgitas: „Preparaadi liigutajaga nihutatakse klaasplaati, et proov asetada objektiivi alla. Töö algab väikseima suurendusega objektiiviga (4X), fookus leitakse makrokruviga ning täpsustatakse mikrokruviga. Soolakristallide ruumilise iseloomu tõttu liigutatakse objektiivi mikrokruviga üles-alla, et saavutada parim kujutis“.

Osalejad tuvastasid äratuntavaid soolakristalle, võisid vahetada objektiive (4X–40X) ja vaadelda kõiki kolme proovi. Tulemused kanti protokolli.

Valguse murdumise ja vee soolsuse mõõtmise töötoa eesmärk oli tutvustada õpilastele murdumisnäitaja mõõtmise põhimõtteid ja rakendusi, pakkudes praktilist kogemust vedelike omaduste määramisel. 

Töötoa juhendaja Aare Selberg sõnas: „Valgus levib ühtlases keskkonnas, nagu vesi või õhk, sirgjooneliselt, kuid kui see liigub ühest keskkonnast teise, näiteks õhust vette, siis muutub valguse liikumissuund. Seda nähtust nimetatakse murdumiseks ehk refraktsiooniks. Murdumisnäitaja määramine aitab meil mõista, kuidas erinevad keskkonnad valguse kiiruselt erinevad ja kuidas see mõjutab vedelike omadusi.“

Praktilises osas viidi läbi mõõtmised refraktomeetriga, mille abil määratakse vedelike murdumisnäitaja. Aare lisas: „Murdumisnäitaja määramine refraktomeetriga on lihtne ja kiire tegevus – mõõtmiseks piisab vaid 2-6 tilgast vedelikust, et saada täpne tulemus mõne sekundiga. Selle abil saame mõõta näiteks suhkru- või soolasisaldust jookides ja merevees.“

Töötoas kasutati digitaalset refraktomeetrit ja kolme erinevat merevett sisaldavat keeduklaasi. Osalejad mõõtsid iga vedeliku murdumisnäitajat, seejärel arvutati nende põhjal soolsus. Töötuba lõppes arutelu ja saadud tulemuste analüüsiga.

Mudelkatse töötoa juhendaja Ruttar Teär ütles, et töötoa eesmärgiks on tutvustada osalejatele mudelkatsete metoodikat. Töötoa käigus viidi läbi näidis mudelkatse, kus õpilased said praktiliselt kogeda, kuidas mudelid ja katsetused aitavad mõista ja ennustada tegeliku maailma protsesse. 

Teoreetilises mõttes käsitleti töötoas vee liikumist ja selle mõju paadile. Praktiliselt sai õpilane jälgida, kuidas erinevad tegurid, nagu paadi kuju ja liikumisviis, mõjutavad selle käitumist mudelkatsebasseinis. 

Töötoas kasutati kiikraami, paadimudelit ja katsebasseini. „Need töövahendid aitavad meil täpselt jälgida ja analüüsida mudeli käitumist ning mõista, kuidas teoreetilised teadmised praktilises maailmas toimivad,“ selgitab Ruttar.

Päeva kokkuvõte

Kogu päev pakkus õpilastele praktilisi teaduslikke katsetusi ja teadmisi, arendades nende maailmavaadet loodusteadustest ja tehnoloogia rakendamisest igapäevaelus. Loodame, et see kogemus inspireerib noori mitte ainult teaduse valdkonnas, vaid õpetab neid hindama ja mõistma sealjuures ka kultuurilist mitmekesisust.