Kristi Läll on Tartu Ülikooli matemaatilise statistika doktorant, kelle teadustöö keskendub komplekshaiguste geneetilise eelsoodumuse hindamisele. Komplekshaigused on sellised haigused, millesse haigestumist mõjutavad korraga nii geneetika kui ka inimese enda eluviis ja keskkond. Kuid geneetika uurimise eelis on, et selle panus on olemas juba sünnihetkel ja püsib muutumatuna terve elu. Seetõttu oleks kasulik inimeste geneetilist eelsoodumust juba varajases eas, enne kui haiguse sümptomid üldse avalduma hakkavad, hinnata. Kristi ettekanne keskendubki sellele, millised erinevad komplekshaigused on, kuidas nende geneetilist eelsoodumust hinnata ning mida kõrge geneetilise eelsoodumuse korral teha saaks. Galal peab Kristi ettekande teemal "Geneetilisest riskiskoorist personaalse meditsiinini".

Ljudmila Klepinina on nooremteadur Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis ning doktorant Tallinna Tehnikaülikoolis keemia ja geenitehnoloogia erialal. Ta uurib vähkkasvaja energia metabolismi ja gala ettekande peab teemal "Vähi tüvirakud kui kasvaja kurja juur". Oma doktoritöös uurib ta kasvaja tüvirakke, täpsemalt seda, kust need rakud saavad energiat ja kuidas seda kasutavad võrreldes tervete keharakkudega. Kasvaja energia metabolismi on oluline uurida, et paremini aru saada kasvaja arengu mehhanismidest. Neid teadmisi saab tulevikus kasutada parema ravimeetodi väljatöötamiseks.

Maksim Runin on Eesti Maaülikooli (EMÜ) doktorant ja uurib piimalehmade ainevahetust, täpsemalt rasvkoes toimuvaid protsesse. Bakalaureuse kraadi kaitses ta Tartu Ülikoolis keemia erialal mis aitab paremini mõista keemiliste analüüsidega seotud uurimistöö aspekte. Magistrikraadi kaitses ta EMÜ-s loomakasvatuse erialal (cum laude). Pärast doktorikraadi omandamist on plaanis jätkata teadustegevust. Galal peab ta ettekande "Sügavuti rasvas".

Maria Korepanova on laulja ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika eriala doktorant. Varem on ta lõpetanud Udmurdi Riikliku Ülikooli rahvalaulu eriala. Üle 15 aasta tegeleb ta bessermani ja udmurdi rahvalaulude kogumise, uurimise ja esitamisega. Tema eriliseks huviobjektiks on bessermani kultuurile iseloomulik vokaalne žanr krež'. Korepanova on rahvalaulu esitajana osalenud peaaegu kõikidel olulistel folkloorifestivalidel Venemaal ja andnud kontserte ka mitmes välisriigis. Tema ettekanne on pealkirjaga "Ühe soome-ugri rahva improvisatsioonikunsti loomingulisest rekonstrueerimisest".

Maris Mändel on kaitsnud muinsuskaitse ja konserveerimise erialal nii bakalaureuse- kui magistrikraadi, praeguseks on ta sama eriala doktorant Eesti Kunstiakadeemias. Tema kirg on ehitusajalugu, iseäranis 20. sajandi uued ehitusmaterjalid ja -tehnoloogiad ning nende kajastumine kohalikus arhitektuuris. Praktiseeriva muinsuskaitsjana paelub teda ka materjali säilitamise ja asendamisega seotud problemaatika, eriala teoreetiliste lähtealuste ja tegeliku elu vastastikmõju. Tema ettekande pealkiri on "Silikaattellis – hoidmist väärt materjal?"

Teised finalistid esinemise järjekorras:

Anna-Liisa Kubo on Tallinna tehnikaülikooli viimase aasta doktorant. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna teadusmagistrantuuri biomeditsiini erialal spetsaliseerumisega immonoloogias. Hetkel teostab ta oma doktoritööd Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi keskkonnatoksikoloogia laboris. Oma töös uurib ta metalliliste nanoosakeste füüsikalis-keemilisi omadusi ning teostab toksilisuse uuringuid bakteriraku ja inimese raku mudelite suhtes. Tema ettekande teema oli "Nanoosakestega kahjulike bakterite vastu".

Birgit Truumees on Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia viimase aasta magistrant ning töötab ka täiskohaga laborispetsialistina Põhja-Eesti Regionaalhaigla patoloogiakeskuses, kus viib sisse uusi diagnostikalahendusi ning püüab praegusi diagnostilisi meetodeid hoida ja arendada kvaliteedilt veel paremaks. Veel osaleb Birgit erinevates eelkõige onkoloogia alastes teadusprojektides, et leida uusi prognostilisi faktoreid, mis võiksid ravi valikut ja edukust mõjutada. Kolme minuti jooksul peab ta galal ettekande teemal "Personaalse kopsuvähi ravi suunas".

Elina Malleus on Tallinna Ülikooli psühholoogia eriala doktorant ja nooremteadur ning ta uurib, kuidas erinevas vanuses õpilaste ilmastikualased teadmised arenevad ning mis seda mõjutab. Galal kannab tema ettekanne pealkirja "Teadmiste/mõistete areng loodusteadmiste valdkonnas ja sellega seotud individuaalsed ning keskkondlikud tegurid". Viimasel ajal huvitub ta üha enam ka õpilaste sotsiaalsete oskuste arengu teemadest, kuna töötab ka õpetajana. Ta osaleb erinevates teadusprojektides, mis keskenduvad õppijate üldpädevuste arengule ning pädevuste toetamise võimalustele erinevates kooliastmetes.

Helery Tasane on omandanud magistrikraadi Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas, kus praegu jätkab õpinguid doktorantuuris ning töötab nooremteadurina. Tema teadustöö käsitleb teadmismahukate ettevõtete arengut ning galal on tema ettekande pealkiri "Millised investeeringud toetavad väärtusloome kasvu?". Tööd juhendavad professor Aaro Hazak ja professor Kadri Männasoo. Helery on oma uurimisteemaga osalenud projektides, mis käsitlevad investeeringute mõju tootlikkusele ning institutsionaalsete tegurite mõju teadmismahukale arengule Kagu-Aasia arenguriikides.

Karmen Reinpõld on Tallinna Ülikooli tervisekäitumise ja heaolu doktorantuuri esimese aasta tudeng. Lisaks treenib ta jalgrattureid ehk on sidunud oma igapäeva praktilise töö teadusega. Galal peab ta ettekande teemal "Laktaadi, kinureniinide ja tsütokiinide dünaamika jälgimine spordivõimekuse hindamisel jalgrattaspordis". Teda huvitab spordifüsioloogia ja -biokeemia ning spordivõimekuse hindamine. Praktikas tegeleb ta treeningprotsessi juhtimisega arvude ehk mõõdetavate andmete ning graafikute abil. Karmen on lõpetanud kolm Eesti suuremat ülikooli: Tallinna Tehnikaülikooli insenerina ning Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli sporditeaduste vallas. "Mu töö on mu elu, aga sinna mahuvad ka teater, ilukirjandus, sport ning mu pere."

Kristel Vene on Tallinna Tehnikaülikooli vanemlektor ning galal peab ettekande teemal "Vähendada toidus suhkru sisaldust ilma maitset muutmata – võimatu missioon?". Toidu maitse ja lõhna uurimine on Kristeli kirg ning kui seda vürtsitada ettevõtlusvaimuga, võib juhtuda põnevaid asju. Teadusuuringud, tööstuse konsulteerimine ja tootearendus, tudengite õpetamine ning töötoad lihtrahvale on kõik osa "hingesupist". Kristel Vene on riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija, õppekomplekti "Seiklused lõhnade ja maitsete maailmas" autor ning toidutööstusele suunatud maitsevigade andmebaasi FLAVODATA asutaja. Oma teadmisi ja oskusi rakendab ta TalTechi toiduteaduse vanemlektori ning loodusteaduskonna müügi- ja turundusspetsialistina.

Liina Jakobson töötab Tartu Ülikoolis teadurina taimesignaalide uurimisrühmas. Tema meelis-uurimisobjekt on harilik müürlook, sest ta tegeleb tema geenide funktsioonide lahtimuukimisega. Varem on ta uurinud taimi katva vahakihi biosünteesi raja geene, õhulõhedes taimede gaasivahetust reguleerivaid geene ja selgitanud taimehormoonide strigolaktoonide mõjusid. 2017. aastal kaitses ta neil teemadel oma doktoritöö. Galal aga esineb ta ettekandega "Kuidas taimedega maailma päästa?"

Marju Tamm on Eesti Maaülikooli rakendus-hüdrobioloogia doktorantuuri lõpusirgel olev noorteadlane. Teda on alati huvitanud mikrovetikad. Vetikaid õnnestus tal mikroskoobis uurida juba varases nooruses ja nende varjatud mitmekesisus avaldas Marjule tohutult muljet. Ta on tegelenud küllaltki erinevate mikrovetikaid puudutavate teemadega ja praegu on huvi liikunud pikoplanktoni ja vetikaviiruste suunas. Galal peab ta ettekande "Mikrovetikate mõõtmine: kas oma silm on ikka kuningas?"

Piret Jaaks on näitekirjanik ja dramaturg ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant, kes uurib, kuidas luua dramaturgiat kogukondade kaasabil. Oma peamise uurimismeetodina kasutab ta intervjuud. Kogukonna liikmetega tehtud intervjuusid analüüsides kaardistab ta kogukondade jaoks olulisi teemasid, saades nii materjali tekstiloomeks. Jaaks on varasemalt lõpetanud Tartu Ülikoolis teatriteaduse eriala. Tema sulest on nii Eestis kui välismaal jõudnud lavadele 15 näidendit. Galal peab ta ettekande teemal "Mida ma saan kunsti vahenditega teada inimeste terrorismihirmu kohta?"

Siim Tuksam on arhitekt ja arhitektuuripraksise PART asutaja, kes on Viini Rakenduskunsti Ülikoolis omandanud magistrikraadi arhitektuuri erialal ning täiendanud teadmisi Lõuna-California Arhitektuuriinstituudis ja erinevates arhitektuuri- ja disainibüroodes. Siim uurib vormi ja ornamendi võimalusi üha enam automatiseeritud ehitussektoris. Ta oli 14. Veneetsia Arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni "Vaba ruum" ja 2015. aasta Tallinna Arhitektuuribiennaali peanäituse "Keha ehitus" kaaskuraator ning 2017 Noore Arhitekti Preemia laureaat. Galal peab ta ettekande teemal "Organiseeritud kaos – ornament ja mõistmine automatiseerimise ajastul".

Silva Lilleorg on Tartu Ülikooli molekulaarbioloogia doktorant. Ta uurib valgusünteesi, mille käigus geneetiline informatsioon tõlgitakse nukleotiidide keelest aminohapete keelde. Kogu protsessi keskmes figureerib molekulaarne masin nimega ribosoom, mille ehituse ja talitluse vahelisi seoseid Silva uuribki, samuti seda, mida tähendab ribosoomide mitmekesisus. Lisaks molekulaartaseme "tõlkimise" uurimisele tegeleb SL tõlkimisega ka saksa-eesti suunal. Galal peab ta ettekande teemal "Ribosoom".

Tiina Paet õpib eksternina Tartu Ülikooli doktorantuuris eesti ja soome-ugri keeleteaduse erialal. Ta esindab konkursil Eesti Keele Instituuti, mille keelekorraldusosakonnas töötab vanemkeelekorraldajana. Tiina uurib oma doktoritöös eesti keele muutumise ajalugu, eesti kirjakeele(normi) kujunemist, grammatilist ehitust ja sõnavara ajaloolist arengut. Täpsemalt keskendub ta võõrsõnade kuju fikseerumist mõjutavatele teguritele eesti keeles. Galal esineb ta ettekandega "Võõrsõnade rajad keelte ja rahvaste tihnikus ehk millega tegeleb ajalooline leksikograafia".

Vaike Raudava on Tartu Ülikooli sotsioloogia eriala doktorant. Galal esineb ta ettekandega "Sotsiaaltöö Europaliseerumise väljakutsed kohalike omavalitsuste näitel" Vaike on tegutsenud sotsiaaltöö praktiku ning koolitajana. Tema väitekirja teema on Eesti sotsiaaltöö Europaliseerumise protsess perioodil 1997-2014.

Allikas: Novaator