Viie aasta jooksul on Targa linna tippkeskusest läinud linnades kasutusse viis uut teadlaste arendatud lahendust, loodud on kaks uut hargettevõtet ning kolm lahendust teenivad juba tulu. Mida oleme õppinud ja mida teeme paremini, et mitte korrata esimeste kogemuste vigu?
Haridus- ja teadusministeerium seadis 2020. aastal FinEst Targa linna tippkeskusele ambitsioonika ülesande: teadlaste ja linnade koostöös arendada lahendusi, mis jõuavad kasutusse Eesti linnadesse ja valdadesse ning millest kasvavad välja kommertsialiseeritavad tooted ja teenused. Sama ootust kannab Euroopa Liidu Teaming programm, millest on Eesti esimene tippkeskus rahastatud.
Reaalsuskontroll esimestest pilootprojektidest
Esimesel struktuurifondi perioodil (2020–2023) viisime ellu kuus pilootprojekti, seega arendasime välja kuus lahendust. Ajaaken oli väga piiratud ning osapoolte kogemused erinevad: minul oli ettevõtetega töötamise taust, teadlastel eeskätt Horisondi teadusprojektide kogemus ning linnadel sageli vähene varasem kokkupuude teaduskoostöö ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtuga. Õppisime kõik palju ja kuigi tagantjärele tunduvad mitmed õppetunnid ilmselged, tuli nendeni jõuda läbi katsetuste ja eksimuste.
Pilootprojektide käivitamine toimus kiires tempos. Esimesest ideekonkursist valis rahvusvaheline hindamiskomitee välja neli suuremat pilooti (kestus 29 kuud, eelarve 1,2–1,4 miljonit eurot projekti kohta). Järelnoppe voorust lisandus kaks keskmise suurusega pilooti (18 kuud, eelarvega u 600 000 eurot projekti kohta). Teadlaste motivatsioon ja valmisolek ettevõtluseks olid sageli piiratud, nagu ka meie endi arusaam sellest, kui suur on see huvide lõhe tegelikult. Äriplaanid osutusid algelisteks, meeskondades puudusid ettevõtlusrolli kandjad ning intellektuaalomandi kaitse oli paljudele võõras, olles vastuolus senise avatud teaduse praktikaga.
Lisaks selgus, et mitu lahendust lähtusid rohkem teaduslikust huvist kui linnade valideeritud vajadusest. Pilootlinnasid ei kaasatud alati piisavalt, probleemidest arusaamine jäi pealiskaudseks, lahenduste rakendatavus polnud päriselt koos linnadega välja arendatud ega nende maksevalmidust tuvastatud. Ajakavad ja eelarved kujunesid maksimaalselt lubatuks, mitte optimaalseks, ning paindlikkust tegevuskavas ja eelarves ei osatud ära kasutada. Mitmel juhul tehti katsed linnakeskkonnas alles projektide lõpus, jättes vähe ruumi muudatusteks ja lahenduste turuküpseks kohandamiseks.
Ometi on kahe aasta möödudes põhjust rahuloluks. Kuuest loodud lahendusest viis on endiselt kasutusel vähemalt ühes pilootlinnas. Hoone energiatõhususe auditi lahendus DigiAudit on litsentsitud iduettevõttele ja toonud tulu juba kolmandat aastat. Loodud on kaks hargettevõtet – energiavoogude juhtimise platvorm DSxOS ja linnaroheluse digitaalne kaksik Herbarium.ai, mille puhul TalTech saab investeeringu kaasamisel osanikuks. Kolm lahendust on jõudnud turule ja neist kaks on juba toonud TalTechile tulu, sealhulgas Soomest.
Linnaelaniku heaolu hindamise teenuse pakkumiseks sõlmisime hiljuti lepingu Hollandi kinnisvaraettevõttega. Ka riiklikul tasandil on teadustulemustest kasu saadud. Eesti riik on kasutanud esmast „liikuvus kui teenus“ (MaaS) prototüüpi ja saanud inspiratsiooni hoone automaatse energiaauditi lahenduse kasutamisest ehitusregistri edasiarendamiseks.
Katsed linnades algavad varem ja ärimentorid toetavad turule jõudmist
Teisel struktuurifondi perioodil (2024–2028) viime ellu seitse uut pilootprojekti. Viis neist on juba käimas ning kaks alustavad 1. novembril 2026.
Varasematele õppetundidele tuginedes oleme teinud mitmeid teadlikke muudatusi.
Viimaseid targa linna ideekonkursse laiendasime Eestist kaugemale ning linnade vajadusi valideerime nüüd lisaks Eestile ka välismaa linnade ja kinnisvaraarendajatega. Ideekonkursside kolmes viimases voorus on osalenud 114 linna / organisatsiooni 29 riigist.
Ideekonkursi finalistidele anname kolmekuulise ettevalmistusfaasi, pakkudes tuge linnade vajaduste ja lahenduste valideerimisel ning kaasates igasse tiimi koordinaatori Targa linna tippkeskusest. Pilootprojektide kestused on varasemast 6–7 kuud pikemad, eelarved realistlikumad ning pilootpartneriteks olevates linnades peavad katsed algama projekti keskel. Seadsime ka olulise tähtaja otsustuspunktiks, kus hinnatakse, kas lahenduse arendusega on mõistlik edasi liikuda.
Rõhutame senisest selgemalt ettevõtluskompetentsi vajadust meeskondades. Igal projektil on kogenud ärinõustaja ja nõuandev kogu, et õigeaegse mentorlusega teha pilootprojektis ja lahenduse arenduse käigus valikuid, mis toetaks teenuse turuletoomist. Pakume juba varajases faasis ettevõtlus- ja intellektuaalomandi koolitusi ning oleme laiendanud ettevõtlushuviliste teadlaste võrgustikku. Paneme koolitustes rõhku ka tootearendusele, finantsprognoosidele ja kapitali kaasamise oskustele.
Kokkuvõttes näeme, et tee teadlasest ettevõtjaks on keeruline, kuid vägagi võimalik. Sama võimalik on ka sisuline koostöö linnadega – Eestis ja rahvusvaheliselt –, kui vajadused on ausalt läbi arutatud ja rollid selged. Jätkame tööd selle nimel, et FinEst Targa linna tippkeskuses loodud lahendused jõuaksid edukalt linnaruumi ja majandusse ning et tekiks uusi võimalusi sarnaste, suure mõjuga lahenduste arendamiseks ka tulevikus.
Pilootprojektide elluviimist rahastab Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastatav projekt „FinEst Targa linna tippkeskuse piloodiprogramm“.
Artikkel ilmus Tehnikaülikooli ajakirjas Mente et Manu.