Tallinna Tehnikaülikool

Tehisaru areng on muutunud paari aastaga tulevikutehnoloogiast igapäevatöö lahutamatuks osaks. Kiire tehnoloogiline hüpe tekitab uusi küsimusi: kas tehisaru asendab arendajad? Milliseid spetsialiste lähiaastatel vajatakse? Kas kõik peaksid tehisaru professionaalsel tasemel kasutama õppima? Ja kui see on kõikjal, siis kui teadlikult ja vastutustundlikult seda kasutatakse ning kuidas mõjutab see tarkvaraarendajate tööd? 

Kolm elegantset blondi naist poseerivad koos ajalooline kiviseina ees. Vasakpoolne naine kannab heledat lilla kampsunit ja teksaseid, keskmine naine on riietatud stylishsse sinisesse jakki musta särgiga, ning parempoolne naine kannab musta särki ja teksaseid koos mustade rihmadega. Taustaks on iseloomulik vana lubjakiviseina tekstuur, mis loob soojaliku ja professionaalse atmosfääri. Kõik kolm naist naeratavad sõbralikult kaamerasse, luues kutsuva ja ligipääsetava mulje.
Helmese värbamisjuht Angelika Pruel, värbaja Jelena Poleschuk ja juuniorarendaja Kadri-Liis Kolk. Foto: Helmes.

Helmese värbaja Jelena Poleschuk kinnitab, et tehisaru pole toonud endaga kaasa uusi ametinimetusi, kuid see on muutnud töö iseloomu. „Tehisaru kasutamine tähendab, et inimesed peavad olema teadlikud ja osavad kasutajad, et rakendada selle potentsiaali,“ ütleb ta. Ettevõttes on selleks loodud vastav raamistik ning tegutseb Baltikumi suurim andme- ja tehisarumeeskond. 

Paindlikkus ja mitmekülgsus on konkurentsieelis 

 IT-töö ei ole kuhugi kadunud ka tehisaru saabumise järgselt. IT-valdkonna spetsialistide vajadus püsib stabiilselt kõrge. Eriti väärtustatud on full-stack arendajad, kes valdavad mitmeid tehnoloogiaid ja suudavad luua terviklahendusi. Paindlikkus on väga hinnas.  

„Näiteks kui PHP-taustaga arendaja on valmis panustama Kotlin-projekti, siis see on suur väärtus. Sarnast avatust ja valmisolekut otsimegi,“ märgib Poleschuk. Ta lisab, et keeruline on leida häid Ruby ja PHP arendajaid. Ka Java püsib jätkuvalt populaarse tehnoloogiana.  Vajadus kasvab pilvelahenduste spetsialistide ja süsteemianalüütikute järele, kes mõistavad nii tehnilist kui ka ärilist poolt. 

Poleschuki sõnul saavad kiiresti arenevas keskkonnas saavad eelise need, kes ei pelga uusi tööriistu, suudavad mugavustsoonist väljuda ja orienteeruvad tehnoloogiate vahel. Selline paindlikkus ja tehnoloogiateülene avatud mõtlemine on tegur, mis eristab väga tugevaid spetsialiste headest. 

Tarkvaraarendus ei kao, vaid mitmekesistub 

Tehisaru ei kaota töökohti, kuid muudab oluliselt seda, milliseid oskusi ja mõtteviisi tööturul väärtustatakse. Üha olulisemaks muutub võime kohaneda, mõista erinevaid tehnoloogiaid ja ühendada uusi lahendusi olemasolevate süsteemidega – seda ka väljaspool tehisaru loodud võimalusi.  

Helmese värbamisjuhi Angelika Prueli sõnul omavad lisaks arendajatele üha suuremat väärtust analüütikud, testijad, arhitektid ja andmespetsialistid – rollid, kus on oskus andmetega töötada, seoseid märgata ning tehnoloogiat äriliste eesmärkidega siduda. “Hinnas on ka tiimitöö oskus, jagada teadmisi ning suhelda selgelt ja arusaadavalt – eriti hübriidtöö puhul,“ rõhutab Pruel.  

Need, kes juba täna omandavad laiapõhjalisi IT-teadmisi ning arendavad koostöö- ja analüüsivõimet, on homse tööturu kõige nõutumad tegijad. 

Tehisaru vajab mõtestatust, vastutust ja tarku valikuid 

Helmese partner ja juhatuse liige Deniss Ojastu selgitab, et tehisaru kasutuselevõtt ei tohi olla juhuslik. „Töötasime välja ettevõttesisese kasutusraamistiku, mis põhineb usaldusel ja koostööl, mitte käskudel või keeldudel. Me ei määra tööriistu ülevalt alla, vaid anname tiimidele vabaduse valida lahendusi, mis sobivad nende tööspetsiifikaga.“ 

Teadmisi jagatakse kolmel tasandil: individuaalne nõustamine, rollipõhised seminarid ja kogukondlik õppimine. Selline lähenemine on osutunud tõhusaks – tehisaru kasutatakse igapäevaselt alates prototüüpimisest kuni testimiseni. Paljuski toimib see kui „paarisprogrammeerija“, kes aitab rutiinseid ülesandeid kiiremini lahendada. 

Tehisaru kasutamisel tuleb silmas pidada ka selle keskkonnamõju. Suured keelemudelid, mida töölõikude optimeerimiseks kasutada saab, vajavad palju energiat, mistõttu on oluline õpetada uusi arendajaid mõtlema jätkusuutlikult juba karjääri alguses. 

Helmeses optimeeritakse algoritme energiatõhususe järgi, välditakse tarbetuid liidestusi ning eelistatakse väiksemaid, sihipärasemaid mudeleid. See vähendab nii süsinikujalajälge kui ka ettevõtte kulusid ning suurendab tiimide töörahulolu. 

Tulevikutöö algab täna – kas oled valmis?  

Tehisaru ja muu tehnoloogia arenevad kiiresti, kuid inimese roll selles ökosüsteemis on olulisem kui kunagi varem. Nõudlus teadlike, vastutustundlike ja õppimisvõimeliste spetsialistide järele kasvab, eriti IT-s. Ükskõik, kas alles alustad õpinguid või otsid karjääris uut sammu – tark investeering on arendada nii tehnilisi kui ka inimlikke oskusi. 

TalTechil on selles muutuses oluline roll: kasvatada tulevikutalente, kes tunnevad tehnoloogiat ja mõistavad selle mõju ühiskonnale. „Oleme saanud TalTechist värvata väga häid noori arendajaid ja analüütikuid, kelle suhtumine ja tehniline tase on muljetavaldav,“ ütleb Pruel. 

Kadri-Liisi kogemus: karjäärimessilt ärikriitilise süsteemi arendajaks 

„Kadri-Liisi teekond Helmesesse sai alguse karjäärimessilt, aga tema lugu ei ole erandlik. Noortele spetsialistidele hoo andmine on meie jaoks teadlik valik,” kirjeldab Pruel. „Messi raames aitasime enam kui kahekümnel tudengil üle vaadata oma CV ja LinkedIn-i profiilid ning korraldasime prooviintervjuusid koos tagasisidega. Tänaseks on kaks neist liitunud Helmesega, lisaks on kolm inimest värbamisprotsessis. Meie eesmärk on aidata noortel teha esimene samm nii, et nad tunnevad end toetatuna ja väärtustatuna.”  

 Kadri-Liis Kolk töötab Helmeses juuniorarendajana ning tema teekond sai alguse TalTechi karjäärimessilt Võti Tulevikku. „Helmes jäi seal kohe silma kui ettevõte, kus inimesed tundusid siirad ja abivalmid,” meenutab ta.  

 Kuigi Kadri-Liisil puudus varasem IT-alane töökogemus, viisid teda edasi sihikindlus, lõputöö praktiline projekt ja tugev soov õppida. Tänaseks töötab ta Helmeses ärikriitilise süsteemi arendamise juures. „Kuigi osa tehnoloogiast oli mulle varasemast tuttav, hõlmas projekt ka uusi tööriistu ja lähenemisi, mida ma polnud varem õppinud, aga sain tuge nii mentorilt kui kogu tiimilt. Mul ei ole olnud kunagi tunnet, et ma ei tohiks küsida – vastupidi, mulle anti selgelt mõista, et küsimine ongi õppimise osa ning keegi ei oota, et sa kõike kohe oskaksid,” meenutab ta.  

 Tuleviku osas on Kadri-Liis põnevil. Esiti tundus seeniorarendajaks kasvamine kauge eesmärk. „Täna tunnen, et see on täiesti tehtav – kui oled valmis panustama, annab Helmes sulle vajaliku ruumi ja toe, et kasvada,” ütleb Kadri-Liis. „See teekond on alles alguses, aga mul on eesmärgiks sinna jõuda.”