Tallinna Tehnikaülikool

TalTechi majandusvisiooni konverentsil tõi TalTechi majandusteaduskonna kaasprofessor Mari-Klara Stein arutelu keskmesse küsimuse, mis puudutab otseselt iga organisatsiooni ja töötajat: kuidas muutub töö maailmas, kui tehisintellekt pole enam erand, vaid igapäevase elu osa? Artikkel ilmus algselt ettevõtlusuudisteportaalis Trialoog.

Stein pakkus välja kolm vastuolu, mis ilmnevad siis, kui ettevõtted püüavad tehisaru kiiresti kasutusele võtta, kuid ei mõtle laiemalt läbi, millist mõju võib see avaldada tööle, oskustele ja inimestevahelistele suhetele. Foto: Mailis Vahenurm
Stein pakkus välja kolm vastuolu, mis ilmnevad siis, kui ettevõtted püüavad tehisaru kiiresti kasutusele võtta, kuid ei mõtle laiemalt läbi, millist mõju võib see avaldada tööle, oskustele ja inimestevahelistele suhetele. Foto: Mailis Vahenurm

Stein pakkus välja kolm vastuolu, mis ilmnevad siis, kui ettevõtted püüavad tehisaru kiiresti kasutusele võtta, kuid ei mõtle laiemalt läbi, millist mõju võib see avaldada tööle, oskustele ja inimestevahelistele suhetele.

Individuaalne võit, organisatsiooniline paradoks

Steini sõnul näevad ettevõtted tehisintellektis endiselt eeskätt nutikat tööriista, mitte tervet taristut: „Kui vaadata ainult üht individuaalset töötajat, näiteks mind, siis ma säästan tehisaru kui nutitehnoloogia tõttu iga päev tund aega, mõnikord isegi rohkem.“

Palun loe edasi ettevõtlusuudisteportaalist Trialoog.