Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna ja eksami- ja olümpiaadikooli korraldatud tehnikaolümpiaad toimus sel aastal kahes voorus - olümpiaad algas teooriavooruga ning lõppes praktilise lõppvooruga. Olümpiaadi avatud teooriavoor, kus osales 84 gümnasisti, toimus 4. veebruaril ning praktiline lõppvoor, kus osales 31 parimat eelvooru õpilast, 18. veebruaril.
Tehnikaolümpiaadi eesmärk on populariseerida inseneriteadusi noorte seas ning innustada neid tulevikus valima tehnikavaldkonnaga seotud erialasid. Olümpiaad hõlmas erinevaid valdkondi nagu ehitus ja arhitektuur, mehaanika ja tööstustehnika, elektrotehnika ja mehhatroonika, robootika ning materjali ja keskkonnatehnoloogia.
Tehnikaolümpiaadi mõlemas voorus tuli osalejatel lahendada kolm keerulist ülesannet. Esimeses ülesandes tuli leida projekteeritava korrushoone maksimaalne korruste arv, millele hoone tugipostid vastu peavad. Lisaks raskusjõule oli vaja arvestada ka hoone külgseinale mõjuva tuulekoormusega. Teises ülesandes uuriti tuulegeneraatori kasulikkust Eesti tingimustes. Lähtudes Pakri saarte reaalselt mõõdetud tuuletingimustest ja ühest konkreetsest tuuliku mudelist pidid õpilased välja selgitama, kui kaua peab tuulegeneraator töötama, et toota tagasi tema enda valmistamiseks kulunud energia. Kolmas ülesanne oli keemia valdkonnast ja selles uuriti tselluloosi kui perspektiivset looduslikku toorainet plasti valmistamiseks.
Praktilise osa ülesannete lahendamisel tuli võistlejatel kasutada loovat ja analüütilist mõtlemist ning siduda kooliprogrammist omandatud teadmisi reaaleluliste ülesannetega. Esimeses praktilises ülesandes pidid õpilased etteantud detailidest ehitama kiviheitemasina, tegema sellega katseid ja lõpuks arvutuste abil leidma masina kasuteguri. Teises ülesandes tuli elektroonikakomponentidest, elektrimootorist ja hammasratastest kokku panna elektromehaaniline kell, mis töötaks täpselt etteantud viisil. Sealjuures pidid õpilastel eelnevalt välja arvutama nii hammasülekande lahenduse kui ka vajalike elektroonikakomponentide parameetrid. Kolmandas ülesandes uuriti korteri ventilatsioonisüsteemi. Etteantud õhuvooluhulkade põhjal pidid õpilased arvutama torustiku reguleerklappide näitarvud ja seejärel kogu süsteemi reaalse katseseadme peal seadistama.
Tehnikaolümpiaadi esikoha võitis Nõo Reaalgümnaasiumi abiturient Maivo Sirelbu. Teise koha saavutas Hugo Treffneri Gümnaasiumi abiturient Siim-Erik Viiding. Kolmas koht kuulus Gustav Adolfi Gümnaasiumi abituriendile Marten Mehidele, kes saavutas ka eelmise aasta tehnikaolümpiaadil kolmanda koha.
Olümpiaadi esiviisik:
- Maivo Sirelbu Nõo Reaalgümnaasiumist (12. klass)
- Siim-Erik Viiding Hugo Treffneri Gümnaasiumist (12. klass)
- Marten Mehide Gustav Adolfi Gümnaasiumist (12. klass)
- Violeta Jürgens Hugo Treffneri Gümnaasiumist (10. klass)
- Endrik Einberg Tallinna Reaalkoolist (12. klass)
Tehnikaolümpiaadi viiele parimale on välja pandud rahalised auhinnad. Esikahekümnel on nüüd võimalus asuda õppima Tallinna Tehnikaülikooli väljaspool tavapärast vastuvõtukonkurssi.
Tehnikaolümpiaadi lõppvooru tulemused
Tehnikaolümpiaadi teooriavooru tulemused
Tehnikaolümpiaadi lisainfo ja galerii
Tehnikaolümpiaadi läbiviimist toetas Haridus- ja Teadusministeerium.
Pildil on Tallinna Tehnikaülikooli II tehnikaolümpiaadi võitja Maivo Sirelbu.