Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Polütehnilise Instituudi asukoht Mustamäele valiti 1952. aastal seitsme võimaliku variandi hulgast. Hoonetekompleksi eelprojekti kinnitas 1953. aastal NSVL Ministrite Nõukogu, kuid seoses Siberi ja Kaug-Ida kiirendatud arendamisega tuli hoonete ehitamine mõneks ajaks edasi lükata.

Milvi Vahtra, TalTechi raamatukogu bibliograaf | Fotod: TalTechi muuseumi digiteek

1958. a alustati uuesti projekteerimistöid, varasem projekt ei vastanud enam instituudi nõuetele. Projekt kiideti heaks TPI laiendatud nõukogu istungil 20. mail 1960 ning kinnitati ENSV Ministrite Nõukogu poolt sama aasta 2. novembril. Projekt nägi ette õppehoonete, ühiselamute ja majandushoonete ehitamise.

Mustamäe linnaosa kasvas eriti jõudsalt 1960–1970ndatel aastatel. Esimest elumaja Mustamäele, TPI ühiselamut nr 2 (varem nr 1), hakati ehitama 10. mail 1960. Peahoone õppekorpuste nurgakivi panekuni jäi siis veel paar aastat.

TPI esimese ühiselamu ehitus Mustamäel juulis 1961

„1960. aasta läheb Tallinna Polütehnilise Instituudi ajalukku rea oluliste tulemustega. Sellel aastal tehti algust instituudi uute hoonete kompleksi ehitustöödega, millest esimeseks sammuks on suure ühiselamu ehitamine,“ ütleb tollane rektor Agu Aarna oma aastalõpu pöördumises ajalehes Tallinna Polütehnik 31. detsembril 1960. Seni asusid instituudi ühiselamud üle linna mitmes paigas – Lai 5, Rahvakohtu 3, Pärnu mnt 6, Toompuiestee 17-a, Lenini puiestee 11 ja 13 keldrikorrusel ning kolm ühiselamut Koskla tänaval. Elamistingimused polnud neis just kõige mugavamad ja mahutavus oli vaid 659 kohta, kuid uue ühiselamu valmimisega Mustamäel loodeti suurendada kohtade arvu 1120-ni. Vanadest ühiselamutest plaaniti alles jätta vaid Koskla omad, teistest loobuti.

1960. aasta kevadel võeti instituudis suund, et üliõpilased võtaksid massiliselt osa ühiskondlikult kasulikust tööst. Korrastati instituudi krunti, osaleti ka ehitustel, sealhulgas uue ühiselamu ehitusel. Juulikuus töötasid mitme õpperühma tudengid usinasti ehitusel, oli ka tööst kõrvalehoidjaid, nn siidikäsi.

1961. aasta maikuu ajalehes Tallinna Polütehnik kirjutab TPI haldusprorektor Harri Eesmaa: „…uue hoonetekompleksi esimene maja on näha juba kaugele. Ehitusplatsil käib elav tegevus varahommikust hilisõhtuni. Ehitajad töötavad kahes vahetuses. Kiirustamiseks on eriti põhjust, sest käesoleva aasta 1. oktoobriks peab valmima ühiselamu esimene sektsioon 330 üliõpilasele.“ Ta nendib, et kõigile eluaset vajavatele tudengitele ei jätku kohta praegustes ühiselamutes, kuna viimastel aastatel on üliõpilaste arv tunduvalt suurenenud ja suureneb eeloleval õppeaastal veelgi.

Haldusprorektor kutsub üliõpilasi osalema ehitustöödel, ehitusorganisatsioon Tallinna Ehitustrust vajab abiks vähemalt 200 üliõpilast maikuust oktoobrini. Samuti suunatakse edaspidi ehitusteaduskonna üliõpilased tootmistöö ja õppepraktikale ühiselamu ehitusel.

Ka Eesti NSV Ministrite Nõukogu püüdis igati kaasa aidata ühiselamu valmimisele: võttes arvesse rektori ettepanekuid ehitustööde kiirendamiseks, suurendati 1961. aasta finantseerimise ja ehitustööde mahtu, et valmis ehitada ka I mikrorajooni ja TPI territooriumi vaheline tänav, kanalisatsioon, vesivarustus ja elektriliinid koos alajaamadega.

Maikuuks 1961 oli jõutud ühiselamu I sektsioon katuse alla viia ning alustati sisetööde ja katlamaja ehitamisega. Samal ajal oli tulevane ühiselamu üliõpilastele lööktöö tandriks, iga päev töötas siin 130 inimest, neist 90 üliõpilased, peamiselt ehitusteaduskonna 1. ja 2. kursuse tudengid. Juhtkonna poolt esile tõstetud tublimad üliõpilased-ehitajad olid Haljas, Aasvee, Peuša, Osip, Laur, Niilus, Lind, Rõigas, Reier ja Randlepp. Juulis, augustis ja septembris ehitusel töötavate tudengite arv suurenes, ulatudes septembris 278 üliõpilaseni. Tudengitel, kes vajasid elamispinda, tuli ehitusel töötada 30 töötundi.

Akadeemia tee esimese ühiselamu esimene 312 kohaga sektsioon sai valmis 1961. aasta lõpus, riiklik komisjon võttis selle vastu 28. detsembril. 1962. aasta algul kolisid sisse esimesed üliõpilased, kes hakkasid elama 3–4-kohalistes tubades. Toad sisustati uue mööbliga, igal korrusel oli üliõpilaste käsutuses puhketuba, köök, lauatenniselaud, pesuruumid, pesupesemismasinad jm.

Ühiselamu teise sektsiooni ehitustööd lõpetati 1962. a märtsis. Valminud ühiselamus oli 800 kohta. See oli esimene elumaja, mis ehitati Mustamäe uues linnaosas. Mälestustahvel Mustamäe vanimale elamule avati hoone seinal 19. septembril 2002 Mustamäe 40. aastapäeva tähistamise raames.1994–2007 paiknesid ühiselamu 1. ja 2. korruse vasakus tiivas raamatukogu ruumid.

Seoses uute üliõpilaskodude ehitamisega esimene ühiselamuhoone Mustamäel lammutati 2007. aastal. 30. juunil 2007 korraldasid TTÜ kultruuriklubi Ollalaa tudengid koos TTÜ Üliõpilasküla­ga lammutamiseelse mälestuspeo „Siin me elasime“. Päev algas näidisväljakolimisega, järgnes sõnaline ja muusikaline osa ning piknik. Avati pildigalerii ja kinoruum unikaalsete fotode ja kaadritega ühiselamust. Üritusel osales ülikooli juhtkond, Mustamäe linnaosavalitsus ja hulk ülikooli vilistlasi. Sõnavõtuga esines ka prorektor Andres Keevallik, kes oli üks esimesi selle ühiselamu elanikke. Lammutamine algas 8. augustil 2007 ja koos sellega algas uue tudengikodu ehitamine. Viiekorruseline 91 korteriga 344-kohaline ühiselamu avati pidulikult 15. detsembril 2008. aastal.

Järgmise aasta kevadel möödub 60 aastat Tehnikaülikooli peahoonele nurgakivi panekust Mustamäel. Kui kellelgi lugejaist on fotosid või muud materjali nõukogudeaegsest TPI ühiselamuelust, siis palume võtta ühendust aadressil muuseum@taltech.ee.

Fotodel:

TPI esimese ühiselamu ehitus Mustamäel juulis 1961. Foto: H. Treial. EFA

TPI esimene ühiselamu Mustamäel. Foto: EFA

TPI esimese ühiselamu pidulik vastuvõtmine 28. detsembril 1961, sümboolse võtme saab rektor Agu Aarnalt ühiselamu esimees. Foto: TalTechi muuseumi digiteek

Mälestustahvel Mustamäe vanimal elamul aastast 2002. Foto: TTÜ trükiste arhiivkogu

Laeb infot...