Uurimise üks eestvedajatest, TTÜ ärikorralduse instituudi töökeskkonna ja ohutuse õppetooli professor Piia Tint: „Uurimistöö käigus uuriti aasta jooksul kemikaalide ja tolmuosakeste olemasolu mitmekümne Eesti ettevõtte töökeskkondades. Selleks kasutati kaasaskantavat õhuosakeste loendurit (tolmu mõõtmiseks) ja infrapuna spektromeetrit (kemikaalide määramiseks õhus).“

Uurimisprojekti teise osapoole, keemiatehnika õppetooli professori Vahur Oja sõnul võivad nii tolm kui ka kemikaalid lisaks otsestele tervisekahjustustele põhjustada oma kontsentratsioonist sõltuvalt ka plahvatusohtlikke olukordi.

Tänaseks päevaks on TTÜ teadlastel võimekus teostada tolmu ja kemikaalidega seotud töökeskkonna uuringuid, hinnates nendega kaasnevaid ohte ja ohutegureid. Uurimistööde tulemusena töötatakse lisaks olukorra kaardistamisele välja ka selle parandamismudelid.

Töökeskkonna õhusaaste teenust kasutavad seni kõige sagedamini Eesti tööstusettevõtted (eriti puidu-, mööbli-, ja kummitööstus) oma tootmisruumide õhus kemikaalide määramiseks.

Professor Piia Tindi teatel lubavad senised uurimistulemused väita, et Eesti ettevõtted kannavad oma töökeskkonna eest sedavõrd palju hoolt, et (elu)ohtlikku õhusaastet seal ei esine.

„Meie elukeskkonna (mille üks osa on igapäevane töökeskkond) pädev kontroll on järjest kasvava nõudlusega. Sellega ei tähtsustata tööohutuse ja töötervishoiu valdkondade tähtsust mitte ainult Eestis, tegemist on globaalse nähtusega,“ lisab Piia Tint.

Kersti Vähi, teadusosakond