TalTechi inseneriteaduskonna õppeprodekaan ja ehituse ja arhitektuuri instituudi kaasprofessor Ivar Annus tegeleb teadlasena linna veesüsteemide kavandamise, opereerimise ja seirega, et muuta linnakeskkonda ja taristut kliimakindlamaks.
Kirjeldage oma teekonda teaduse juurde: kuidas teist sai teadlane?
Minu teekond teaduse juurde oli pigem juhuslik. Bakalaureuse kraadi kaitsmise järel arvasin, et õppimisega on selleks korraks kõik ja siirdun täiskohaga tööle. Istusin pärast lõputöö kaitsmist ülikooli parklas autos, kui mu telefon helises ja tollane instituudi direktor kutsus mind vestlusele, et pakkuda võimalikku magistritöö teemat.
Nii sai minust sügisel magistrant. Magistriõpingute ajal kaasati mind erinevatesse teadusprojektidesse ning aasta hiljem olin juba doktorantuuri astunud. Teekond teaduse juurde oli seega segu juhusest ning heade akadeemiliste mentorite õigeaegsest suunamisest.
Mis on teie praeguse teadusprojekti sisu ja kuidas te selleni jõudsite?
Minu teadustöö on seotud linna veesüsteemide kavandamise, opereerimise, seire ja mudeldamisega. Minu töögrupil on käsil kümme erinevat teadus- ja rakendusprojekti, mis tegelevad nutikate, looduspõhiste ja kestlike sademeveelahenduste väljatöötamise, hoonete üleujutuskindluse tagamise, aga ka olemasolevate linna veesüsteemide ohuhinnangute analüüsi ja toimepidevuse hindamisega. Projektide sisu on suuresti ära määranud erinevad välised tegurid, millega linna veesüsteemide kavandamisel ja opereerimisel arvestama peab. Need on muutuv kliima, vananev taristu ja linnastumine.
Kui kaua olete antud teemaga tegelenud ja millal loodate jõuda tulemusteni?
Kestlike ja looduslähedaste veesüsteemide valdkonnaga on minu uurimisgrupp tõsisemalt tegelenud viimased viis kuni seitse aastat. Selle aja jooksul oleme osalenud ja juhtinud mitmeid rahvusvahelisi projekte, mille raames on muuhulgas välja töötatud ja ehitatud Eestis esimesed targad sademeveesüsteemi lahendused. Lisaks oleme loonud omavalitsustele ja vee-ettevõtetele üleujutusriski ja taristu rekonstrueerimisvajaduse hindamiseks sobivaid digitaalseid lahendusi ning uurinud sademeveesüsteemide toimivust ekstreemsete ilmastikutingimuste korral. Töö vaheetapid on tüüpiliselt vormistatud magistri- ja doktoritöödes ning teaduspublikatsioonidena.
Praegu on näiteks välja töötamisel looduspõhiste sademeveelahenduste projekteerimise juhis, mis peaks lõpliku vormi saama lähima kolme aasta jooksul, kuna juba välja ehitatud lahenduste efektiivsuse hindamiseks on vaja läbi viia pikaajalisem seire.
Mis võiks olla projekti mõju?
Projektidel on väga selge lokaalne mõju, kuna tüüpiliselt piloteeritakse töö käigus välja arendatud lahendusi reaalses linnakeskkonnas.
Hea meel on tõdeda, et veesektoris leidub innovatsiooni soosivaid omavalitsusi ja vee-ettevõtteid, kes rahvusvaheliste koostööprojektide raames ammutavad uusi teadmisi ja vahetavad kogemusi, et muuta taristut ja linnakeskkonda kliimakindlamaks.
Projektide laiem mõju on soodustada uute lahenduste kasutuselevõttu ning digitaliseerimist kogu veesektoris. Näiteks koostöös kliimaministeeriumi ja Eesti vee-ettevõtete liiduga oleme erinevate innovatsioonimeetmete raames välja töötanud andmepõhist otsustamist toetava DigiVesi raamistiku, mille esimesed praktilised arendused lähevad töösse veel sellel aastal.
Millised on olnud kõige keerulisemad väljakutsed praeguse teadustöö raames?
Suurimad väljakutsed on seotud tavaliselt pilootaladega, kus välja töötatud lahendusi katsetada ning pilootaladega seotud andmete kättesaadavuse ja kvaliteediga. Ülikoolil ei ole nö oma linna, kus innovaatilisi ideid koheselt ellu viia, mistõttu tuleb leida kohalike omavalitsuste ja vee-ettevõtete hulgast partnereid, kes on valmis uudseid lahendusi katsetama.
Eesti on oma väiksusest tingituna muu maailmaga võrreldes eelisseisus, kuna siin on suhteliselt hõlpsalt võimalik vajadusel koputada linnapea või vallavanema uksele, et arutada tulevasi koostöövõimalusi.
Teine suurem väljakutse on seotud andmete kättesaadavuse ja kvaliteediga, mis on andmepõhiste juhtimis- ja otsustusprotsesside aluseks. Eesti veesektoris on lähiriikidega võrreldes olukord suhteliselt hea, kuid puudub ühtne andmestruktuur, mis ei võimalda tihti olemasolevaid andmeid ristkasutada. Loodav DigiVesi raamistik peaks seda probleemi kindlasti leevendama.
Millised on olnud põnevamad hetked teadlasena laiemalt?
Põnevust on pakkunud asjad, millega varem kokku pole puutunud ning mis on võimalikuks osutunud just teadlase karjääri tõttu. Näiteks sattusin doktorandina Euroopa tipplaboritesse, kus lisaks keerukale teadusaparatuurile sai tutvuda ka mõnevõrra erineva töökultuuriga.
Omajagu põnevust ja eduelamust on pakkunud hetked, kus paberi peal või mudelis töötama pandud lahendused päriselus ka planeeritult tööle hakkavad.
Millised on teie isiklikud eesmärgid teadlasena?
Olen isiklikult ja oma meeskonnaga seadnud eesmärgiks käima lükata Eesti veesüsteemide alane kompetentsikeskus, mis oleks peamine riiklik aga ka rahvusvaheliselt tunnustatud partner veesüsteemidega seotud teadus- ja arendustöös. Aastatepikkuse töö tulemusena oleme kokku pannud motiveeritud meeskonna ning laiendanud jõudsalt rahvusvahelist võrgustikku. Lähiperspektiivis on plaan keskusele selgem raamistik luua.
Millisena näete TalTechi rolli tuleviku teaduses Eestis ja maailmas?
TalTechi eesmärk on Eestis olla majanduse vedur ja tööstuse ning tehnoloogia valdkonna peamine partner. Oleme seda rolli minu hinnangul edukalt täitnud. Ülikooli ja ettevõtete vahelise tehnoloogiasiirde edendamine suurendaks seda rolli veelgi. Maailmas oleme juba täna loonud üksikutes valdkondades tugevad võrgustikud, meil on rahvusvaheliselt tuntud valdkonna eestkõnelejad.
Võrgustumise mõttes on TalTech täna jala juba ukse vahel saanud. Tuleviku eesmärk on järgmise kümnendi jooksul nö vana Euroopa kauaaegsete võrgustikega ühise laua taha saada ning olla võrdväärne partner nii Euroopa tehnikaülikoolidele kui tööstus- ja tehnoloogiasektorile laiemalt.
Artikkel ilmus esmakordselt portaalis Ehitusleht.ee 2. oktoobril 2024.