Mistahes taseme õpetaja elukutse on üks olulisemaid ühiskonna arengut mõjutavaid ametikohti. Eriti oluline on põhikooli õpetajate roll, sest see loob aluse noorte tulevasteks valikuteks. Ometi seisavad Eesti koolid silmitsi järjest süveneva õpetajate kriisiga – seda nii õpetajate järelkasvu kui ka nende tööl püsimise osas. Meil on nende väärtustamiseks uus ettepanek, kirjutasid Tiit Land ja Elinor Toming Eesti Päevalehes 11. mail 2025.
Mistahes taseme õpetaja elukutse on üks olulisemaid ühiskonna arengut mõjutavaid ametikohti. Eriti oluline on põhikooli õpetajate roll, sest see loob aluse noorte tulevasteks valikuteks. Ometi seisavad Eesti koolid silmitsi järjest süveneva õpetajate kriisiga – seda nii õpetajate järelkasvu kui ka nende tööl püsimise osas. Meil on nende väärtustamiseks uus ettepanek.
Õpetaja – väga oluline tugisammas õpilase õppes ja tulevases edus
Kui mõelda sellele, kes on meie laste kõige suuremad mõjutajad, siis eks ikka need, kellega koos noored kõige rohkem aega veedavad. Põhikoolis on koolilaps koolis igal tööpäeval 6-7 tundi. See on tohutult pikk aeg. Enamikele õpilastele on õpetaja autoriteet, kelle soovitustest peetakse lugu. Seega on õpetaja äärmiselt oluline teismeeas oleva noore eluvalikute kujundamisel.
On hea meel näha, et Inseneriakadeemia, „Lae end“ programm ja paljud teised algatused pakuvad õpetajatele erinevaid koolitusi ning praktilisi lahendusi, et neil silm säraks ja koolitunnid oleks veelgi sisukamad. Aga kas ja kui palju ühiskonnas me neid tublisid õpetajaid märkame ja ka hea sõnaga avalikult tunnustame? Ja äkki võiks teha midagi veel?
Mis hoiab õpetajat koolis?
Põhikooli reaalainete õpetajatest 75%-l on südames soov olla jätkuvalt õpetaja. Neid motiveerib oma õpilaste edu, pidev eneseareng ja täiendamine ning ka tunnustamine. See selgus Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi algatatud ning koostöös Õpetajate liiduga läbi viidud küsitlusest tänavu veebruaris. Ja samas tuli uuringust välja ka selgelt murettekitavaid faktoreid. Eesti põhikooli reaalainete õpetajad seisavad silmitsi kasvava töökoormuse, vähese ühiskondliku tunnustuse ja madala palgaga.
Õpetaja eriala suuremad väljakutsed on vastanute hinnangul suur koormus, sealhulgas õppeprogrammide tihedus ja vähene aeg individuaalseks tööks. Lisaks aineväline töö, lisatasude puudumine, liigne bürokraatia, aga ka õpilaste käitumisprobleemid.
Palgaga on rahul ainult 22% vastanutest, samas 33% õpetajatest tunneb, et nende palk on täiesti ebapiisav. Uuringu tulemused kinnitavad, et mida vähem aega on õpetaja ametis olnud, seda väiksema palgatõusu nimel ollakse valmis lahkuma – näiteks kuni kolm aastat töötanud õpetajad kaaluksid lahkumist juba 100–200 euro suuruse palgatõusu nimel mõnes teises töökohas. Pikema kogemusega õpetajad on valmis töökohta vahetama, kui tulevane palgatõus on vähemalt 500 eurot.
Heateo Sihtasutuse tehtud õpetajate elukaare uuringu järgi lahkub õpetaja sageli töölt just põhikoolist. See on ka üks suurimaid õpilaste „ära kukkumise“ kohti.
Mehed lahkuvad õpetajatöölt suurema tõenäosusega ja kiiremini kui naised. Peale kahte aastat õpetamist jätkab õpetajana 87% meestest ja 91% naistest. Mehed pigem liiguvad haridussektorist välja, naised leiavad uusi väljakutseid siiski samas sektoris.
Õpetajaametist lahkuvad kõige suurema tõenäosusega pigem nooremad ja vanemad õpetajad, viimased lahkuvad nii ka tööturult.
Kui täna ei õpita reaalaineid, jääb tuleviku majandus kängu
Vaatame korra kaugemale. Eesti majandus vajab insenere. Lahendus ei ole kolmanda kooliastme eksamite kaotamine ega ka lävendite pehmendamine. Kvaliteeti saame tõsta, pakkudes tuge õpetajatele nii sisutegevustega, aga ka neid tunnustades ja innustades.
Mida enam on meil tugevaid õpetajaid põhikoolis ja nad on hästi toetatud, seda rohkem tugevama reaaltaustaga koolinoori lõpetab põhikooli ning on valmis edasi õppima gümnaasiumis. Tänane 8. klassi õpilane võiks olla kõrgharitud insener aastaks 2035. Aga kui paljud sinna jõuavad?
Möödunud aastal õppis üldhariduskoolides 163 000 õpilast. Samal aastal lõpetas põhikooli 15 324 ja gümnaasiumi 7647 noort (andmed Statistikaamet). Pea pooled põhikooli lõpetajatest lõpetavad gümnaasiumi. Mida enam koolinoori põhikoolis julgustatakse reaalainete õppima nii teoreetiliste kui ka praktiliste näidetega, seda laiemad võimalused avanevad noortele gümnaasiumis ja ka edasiõppel ülikoolis. Vaja on muuta ühiskonna suhtumist reaalainetesse ja matemaatikasse, suurendada selle hariduse tähtsust ja kohandada õpetamismeetodeid vastavalt tänapäeva vajadustele.
Viimaste riigieksamite tulemused näitavad kurba pilti. Meil on tuhandeid õpilasi, kes tulevad gümnaasiumist välja ebapiisavate matemaatikaoskustega. Eelmisel aastal kukkus põhikooli matemaatika lõpueksamil veerand õpilastest läbi (lävend 50 punkti 100-st), nende teadmistega liigutakse edasi gümnaasiumisse, kus riigieksami kitsa matemaatika keskmine tulemus on alla 40 punkti 100-st, seega võib öelda, et isegi kitsast matemaatikat ei suuda positiivsele hindele sooritada üle poole selle aine läbinutest. Kehv matemaatika riigieksami tulemus võib aga sulgeda noorte jaoks uksi, mis on eelkõige seotud reaalainete edasiõppimisega.
OSKA tööjõuhõive prognoosi järgi on tööjõu vajadus Eestis kasvutrendis. Selle järgi peaks tööhõive muu hulgas kasvama tehnilistel erialadel, nende seas on tööstusinsenerid, mehhatroonikud, elektrikud, ehitusinsenerid ja tehnikud. Vaja läheb ka tarkvaraarendajaid, IKT süsteemihaldureid, tervishoiuteenuste spetsialiste, õpetajaid ning loodusteaduste tippspetsialiste. Kõikidel nendel erialadel on aga baasoskuseks reaalained, eriti matemaatika.
Siin on erinevaid mõjutusi, näiteks ka kahjulik otsus eraldada matemaatika kitsas ja laiaks. Aga juba põhikoolis tekkinud hea suhe reaalainetega laiendaks õpilase tulevasi valikuid.
Mis oleks meie lahendus?
Me teeme, mida me saame. Tahame tunnustada rohkemaid õpetajaid. Sealhulgas neid, kes on heas mõttes igapäevase töö tegijad, kes teevad oma tööd hästi, kuid tavaliselt ise püünele ei pürgi. Nad püüavad kõiges selles õpetajatele suunatud töökoormuses ning ühiskonna surves keskenduda õpilastele ja tihtipeale leiavad igas õpilases positiivseid külgi ning innustavad just läbi nende külgede noort rohkem pingutama. Neid on palju üle Eesti.
Meil mõlemal on oma kogemused põhikoolist. Elinoril on meelde jäänud hetk, kus õppimine oli pigem tegemiste nimekirja tagumises pooles. Matemaatika õpetaja Piret Toomeste ütles: „Elinor, sa saad sellega hakkama. Võta aega õppimiseks, teeme mõned järelaitamise tunnid ja ma näen, et kui sa tahad, siis sa päriselt saad hakkama ja ka need ülesanded selgeks.“
Sellest lausest, abi pakkumisest piisas, et panna mõtlema ning hakata tegutsema. Peale põhikooli läks tee edasi gümnaasiumi n-ö pro-klassi – kogu klassi õpimotivatsioon oli pigem kõrge ning õppida oli päris palju. Õnneks oli seesama matemaatika õpetaja ka klassijuhataja. Seega Elinorilt suurim tänu õpetaja Piret Toomestele!
Miks just põhikool ja miks reaalainete õpetajad?
Iga aine õpetaja on tohutu väärus. Ja igaüks võiks mõelda, mida saab tema teha nende väärtustamiseks. Meie oleme otsustanud luua põhikooli reaalainete õpetajate fondi, mis annaks igal aastal toetust erineva staažiga õpetajatele. See on mitmes mõttes avatud fond – sinna saab kandideerida ise ja esitada ka endale kalleid õpetajaid.
Samamoodi saab igaüks sinna ka ise anda oma panuse koos ettevõtetega, kes näevad, kui oluline on see ka nende enda valdkonna tulevaseks järelkasvuks. Siht on jõuda selleni, et neli õpetaja stipendiumit saaks igasse Eesti maakonda. Aga selleks on vaja kõigi abi.
Reaalainete õpetajad on meie pikaajaline huvi ja fookus, kuna just nende käe alt tulevad noored, kes võiksid ka ülikoolis õppida inseneriks ja ning panustada meiega koos Eesti majandusse selliselt, et see looks kõrgema väärtusega innovaatilist kasu kogu meie ühiskonnale. Aga sügavalt täname iga aine õpetajat, kes hommikul koolipingis noorte ette astub.
Juba põhikoolis tekkinud hea suhe reaalainetega laiendaks õpilase tulevasi valikuid.