Milline on ideaalne tudeng?

Selline, kes on ühest küljest nõudlik õppejõu ja õppetöö kvaliteedi suhtes, samal ajal aga avatud dialoogiks ega karda tõstatada küsimusi õppejõu või ka rektoriga.

Milline on ideaalne teadlane?

Selline, kes on pühendunud oma teadustööle ja kellel on selge eesmärk, kuid ta ei piirdu oma loodud teadmiste publitseerimisega, vaid räägib neist ka kolleegidele ja võtab aja, et võimalikult lihtsalt oma teadustöö tulemusi ka avalikkusele selgitada. See võib mõnikord olla väga raske, tean seda omast kogemusest.

Ja ideaalne ülikool?

Selline, kus ülikooli töötajad tunnevad end motiveeritult. Neile meeldib oma ülikoolis töötada, nad tunnevad, et neil on eneseteostuse võimalus ja et juhtkonna otsused on nendega läbi arutatud, ideaalis nad saavad neist otsustest ka aru. Loomulikult ei pruugi kõik töötajad kõigi otsustega nõustuda – kui 99% inimestest oleks rahul kõigega, oleks see Põhja-Korea –, kuid neil peab olema tunne, et nad on olnud kaasatud. Räägin nii akadeemilistest kui ka mitteakadeemilistest töötajatest. Ka tudengid tunneksid, et see on nende alma mater ja nad tahavad tulla sinna õppima.

Mis on tänases TalTechis esimene asi, mida tuleks muuta? Miks?

Olen siin võrreldes teiste kandidaatidega teises seisus, sest kandideerin väljastpoolt. Ma ei lähe tehnikaülikooli midagi kohe muutma, vaid kõigepealt tutvuma, et saada arusaamine, mis üldse vajab muutmist. Ka sellisel juhul ei hakka ma kohe muutma: olen harjunud kavandatavad muudatused võimalikult laiapõhjaliselt läbi rääkima. Nii et jätan vastamata küsimusele, mida kindlasti peaks muutma, eks valimisdebattide käigus saame nende üle arutada.

Kindlasti aga soovin arendada ülikoolis interdistsiplinaarsust. Mul puudub praegu adekvaatne ülevaade, kui interdistsiplinaarsed on tegevused Tallinna Tehnikaülikoolis, nii õppetöös kui ka teadus- ja arendustegevuses, aga kindlasti soovin seda mõlemas vallas arendada.

TalTechi suurim tugevus?

Loomulikult inimesed, nagu iga organisatsiooni puhul. Seepärast ongi tähtis, et inimesed oleksid motiveeritud, tunneksid ennast turvaliselt, mugavalt ja hästi, et nad saaksid maksimaalselt parimal viisil ennast teostada.

Konkreetsemalt TalTechil on väga hea füüsiline keskkond, olles ainus kampus-ülikool Eestis, ning see loob oma eelised eri instituutide ja teadusgruppide sünergiaks.

Väljastpoolt vaatajale paistab silma ka TalTechi uuendusmeelsus – see on kuvandina väljapoole näha ning see on väga oluline ja hea. Toon ühe näite: Iseauto.

Kui asute 1. septembril rektori kabinetis tööle, kas Teile tundub, et asute juhtima heas seisus ülikooli?

Jaa, olen selles täiesti veendunud. Organisatsiooni juhtimise ja majandamise seisukohalt on ta kindlasti väga heas seisus.

Kui vaatame tänast Eesti teadus- ja kõrgharidusmaastikku, kus riigipoolne finantseerimine on selgelt ebaadekvaatne, siis vaatamata sellele on TalTech rahavoogude poolest väga heas seisus. See on oluline sõnum ka töötajatele, eriti praeguses kriisiolukorras, kus võib juhtuda, et riik hakkab ülikoolide ja teadusasutuste rahastust vähendama. Ülikool on hästi majandatud ja ülikoolil on plaanid, kuidas hakkama saada.

Millised võiksid olla TalTechi rahvus­vahelised ambitsioonid aastaks 2025?

Pooldan rahvusvahelistumist ja usun, et praegune TalTechi välistudengite suhtarv on optimaalne. Ka rahvusvahelise õppe kvaliteet peab olema kõrge, peame kavandama ressursse õppejõudude enesetäiendamise ja keeleoskuse arendamiseks, et nad annaksid kvaliteetsetset õpet ka inglise keeles. Nagu ütlesin, praegune 10–15% välistudengite osakaal on optimaalne ja seda pole vaja tõsta, kuid kindlasti tuleb koostada ülikooli rahvusvahelistumise põhimõtted. Siiamaani on ülikoolides olnud põhimõte „mida rohkem, seda uhkem“, ehk võtame kõik vastu, kes ületavad lävendi – juba ressursside pärast. Peaksime aga vaatama pisut tasakaalustatumalt, millistel erialadel on välistudengeid vaja. Pooldan ennekõike suuremat rahvusvahelistumist magistriõppes ja tähtis on vaadata, millistel erialadel õppides on välistudengitel hiljem võimalus siseneda Eesti tööturule. Pean silmas selliseid erialasid, kus on vajadus tööjõu järele ja me ei suuda seda Eesti tudengitega ära katta. Samuti on minu arvates oluline vaadata välistudengite geograafilist jaotust – ma sooviksin näha tudengeid paljudest keele- ja kultuuriruumidest, mitte paarist-kolmest.

Teine tahk on meie tudengite mobiilsus. Paraku on meil väga suur disproportsioon: kui välistudengeid on üliõpilaste hulgas 10%, siis meie tudengeid käib väljas ehk paari-kolme protsendi jagu ja seda me ei suuda oluliselt tõsta. Aga meie tudengitel on võimalus saada rahvusvaheline kogemus koduülikoolis: kui Eesti tudeng õpib ühes klassiruumis välistudengitega, siis ta saab rahvusvahelise kogemuse ilma välismaale minemata. Sellele mõeldes on hea saada siia välistudengeid ka geograafiliselt tasakaalustatult – erinevatest riikidest, rahvustest, kultuuridest. See on tegelikult oluline tervele Eesti ühiskonnale.

Lühidalt: välistudengite osakaal võiks olla sama, ennekõike võiks neid olla magistriõppes ja nii, et rohkem lõpetajaid jääks Eestisse tööle erialadele, kus on inimesi vaja, ning et välistudengeid tuleks eri riikidest ja piirkondadest.

Mida saavad ülikoolid teha, et suurendada teaduse riiklikku rahastamist? Ja mida teha juhul, kui see ikka ei suurene?

Tegemist on ilmselgelt poliitiliste otsustega ja ülikoolid peavad töötama koos, siiamaani on see nii ka toimunud. Rektorite nõukogu on poliitikute jaoks tõsiseltvõetav kogu, keda kuulatakse, nii et ülikoolide kindel ülesanne on läbi rektorite nõukogu hoida jõuliselt debatti üleval, olla ise proaktiivne. Ka lobitöö on oluline.

Peame näitama, milleni see viib, kui kõrghariduse rahastamine ei ole adekvaatne. Tehnikaülikoolil on siin väga suur roll, ennekõike läbi selle, et tegu on ainukese ülikooliga Eestis, kus koolitatakse insenere. Ebaadekvaatse rahastamise periood algas viis aastat tagasi ja on järjest süvenenud. Tagajärjeks on see, et lõpuks kannatavad tudengid ja nende valikuvõimalused, kui õppeaineid koomale tõmmatakse. Tallinna Ülikoolis on humanitaarvaldkonna mõningatel õppekavadel õppeainete arv vähenenud 50%. Õppekavad on küll alles, kuid kas see läheb kokku tasuta kõrghariduse lubadusega, kui tudengitel pole õppeaineid valida?

Teaduse rahastamisega on samamoodi. Teadlaste roll on võtta aktiivselt sõna ning tuua välja probleeme ja väljakutseid, mis vähese rahastusega kaasnevad. Eriti on lubaduste mittetäitmine oluline noortele teadlastele mõeldes – nad näevad, et neil polegi võimalust oma karjääri siin edendada ja lähevad kas muusse valdkonda või välismaale, ning tagasi saada on neid pärast väga raske. Kuidas see kõik ühiskonnale mõjub, on hoopis eraldi küsimus: kas me tahame, et Eesti jääks odavaks allhankijaks, kes lihtsalt ekspordib puitu, või me väärindame seda ja anname lisandväärtust?

Kuid ka teadus on oma olemuselt rahvusvaheline ning kõik ülikoolid peavad olema aktiivsemad ja tegema võimalikult palju rahvusvahelist koostööd, taotlema teadus-arendusraha väljastpoolt Eestit ja kindlasti osalema Euroopa Liidu suurtes programmides. TalTechil on selle kohta väga häid näited, kuidas mitte jääda lootma Eesti rahastusele, ja eks see ongi ainuke võimalus.

On Teil mõni mure, ettepanek või plaan, millest me veel ei rääkinud?

Oma valimisplatvormis tõstatan kindlasti teema, et akadeemilise karjääri mudel ei soosiks ainult väljastpoolt tulijaid, vaid ka seesolijad, eriti noored vajavad kindlustunnet, et neil on võimalik karjääriredelil edeneda. Samuti tõstatan ülikooli poolse teaduse rahastamise ja toetamise teemad.

Ilmselt huvitab inimesi ka TalTechi nimi. See on nagu Tallinna Ülikooli ametikett, mille kohta arvatakse, et ta on kas väga kole või väga äge. Mina võtaksin seda nime teemat rahulikult, see on osa uuendusmeelsusest ja tudengitele see kindlasti meeldib.

Mis on Teie senine suurim panus Eesti teaduse või kõrghariduse vallas?

Ma pole saanud Eestis väga palju teadust teha, olen doktorantuurist alates olnud 16 aastat välismaal. Minu panus Eesti teadusesse ja kõrgharidusse on aga olnud Tallinna Ülikooli arendamine – see on olnud Eesti kõrghariduse korrastamises lähiajaloo kõige suurem projekt.

Inimesena?

Mul on väga tore pere, kaks toredat tütart. Neil on 14 aastat vahet, üks on leidnud oma koha elus ja teine on gümnaasiumiõpingute kõrvalt innukas sportlane, võistleb Eesti noorte tasemel kergejõustikus. Uskumatu on vaadata, kuidas kuus korda nädalas on trenn ja see jää mitte iialgi ära, isegi kui taevast sajab mida iganes.

Mis Teid motiveerib?

See, kui inimestega suheldes ja ühiselt tegutsedes saame koos edasi liikuda. See annab tunde, et inimestel on tore koos töötada, ja see motiveerib ka edasisteks arenguteks.

Kus ja kuidas käite töömõtetest puhkamas?

Suviti puhkan maakodus, niidan muru või teen muid töid, aga mulle meeldib ka käia tennist mängimas ja metsas suusatamas.

Miks Teie olete Tallinna Tehnikaülikoolile parim rektor?

Suudaksin kaasata inimesi, motiveerida neid läbi kaasamise nii, et nad tunnetavad, et see, mida me teeme, on meie ühine asi, meil on ühine eesmärk.

Mille järgi tahate, et Teid TalTechi rektorina mäletatakse?

Tahan, et mind mäletataks rektorina, kes hoolis inimestest ja oli kaasav.

Ja kindlasti saab pärast öelda, et Land oli see rektor, kes oli alati tantsupõrandal ja kaasas ka sinna kõiki teisi.

Kas ja kuidas muudab koroonakriis õpetamist ja teaduse tegemist ning ettevõtluskoostööd ülikoolides?

Kindlasti muudab, aga kui suured ja pikaajalised on muutused, me täna ei tea.

Kui kriis on majandusele väga tugev (ülikoolide rahastamine on ju vähemalt poole ulatuses sõltuv riigist), annab see tõuke taas kõrgharidusmaastiku ümberkorraldamiseks või konsolideerumiseks. Seda saab näha…

Muidugi on väga kahetsusväärne, kui paljud väiksemad ettevõtted ei saa enam hakkama, aga see raputab ühiskondlikku mõtlemist, mida tasub õppida. Loodan väga, et ehk tõuseb inseneri- ja õpetajakoolituse populaarsus.

• Vaata videosõnavõttu
• Curriculum Vitae
• Ülikooli arengu lühivisioon
• Valimisplatvorm
• Kandidaadiks esitajad

Kohv või tee?
Absoluutselt kohv!

Hommik või õhtu?
Hommik, aga mitte väga varajane.

Kas olete pigem introvert või ekstravert?
Pigem introvert.

Word või Excel?
Mõlemad.

Kõige lahedam äpp, mis Teie telefonis on:
Flightradar24.

Mis Teid närvi ajab?
Sallimatus, rassism, homofoobia.

Lemmikkoht planeedil Maa:
Võrumaa kuplid.

Raamat, mida kõik peaksid lugema:
Karupoeg Puhh.

Film, millest Te kunagi ei tüdine?
James Bond.

Mõnusaim muusika töötegemise taustaks:
Kerge rokk, näiteks Pink Floyd.

… ja laupäevaõhtuks sõpradega:
kindlasti eesti muusika, näiteks Ivo Linna esituses.

Millise ülesande oma elust jätaksite tehisintellekti teha?
Mulle meeldiks olla isesõitva auto roolis.

Kui saaksite teha TalTechis ühe uue õppeaine, mida tudengitele ise lugeda, mis see oleks?
„Kas raud on aju jaoks hea?“

Lõpetage lause: Kui Iseauto Antarktikasse jõudis, ... 
...oli päev kestnud seal juba kolm kuud järjest.

Kuidas ja millal lõpeb maailm?
Ei oska vastata, aga loodan, et see ei lõpe inimkonna tegevuse tulemusel.

Parim ajaraiskamise viis?
Metsas suusatamine ja pärast seda saun.

Teie viimatine heategu?
Annetasin fondi „Aitan lapsi“.

Kuidas Teie lähedased Teid kolme sõnaga iseloomustaksid?
Sõbralik. Rahulik. Hooliv.

Üks tsitaat, mida tahaks, et oleks ise öelnud:
„Ära iial ütle iial.“