Tõhus õppimine ei sõltu ainult üliõpilase pingutusest, vaid ka sellest, millise keskkonna loob õppejõud ja ülikool. Tõhusa õppimise toetamine on ühine vastutus, millesse peavad panustama kõik – üliõpilane, õppejõud, ülikool.
Üliõpilaste õpingute katkestamine on olnud aastaid ülikoolis tõsine väljakutse, eriti inseneeria ja infotehnoloogia valdkondades, kus matemaatika mängib keskset rolli. Vaatamata mitmetele toetusmeetmetele – alates tasanduskursustest kuni personaalse nõustamiseni – näitavad statistilised andmed, et probleem püsib. Selleks, et mõista, miks osa üliõpilastest ei jõua oma õpingutega lõpule, viidi 2024. aasta sügisel läbi uuring, mille eesmärk oli kaardistada õppimist toetavad ja takistavad tegurid matemaatikaõppes ja ülikoolis üldisemalt.
Peamised tulemused
Uuringu tulemused joonistasid välja mitmetahulise pildi õppimiskogemusest.
1. Õpikeskkond ja õppejõudude roll
Üliõpilaste tajutud õpikeskkond varieerus oluliselt nii õppeainete kui ka õppejõudude lõikes. Ilmnes, et eesti keelest erineva kodukeelega üliõpilased tajusid õppejõude vähem toetavatena. Õppejõu emotsionaalne ja akadeemiline tugi – näiteks kättesaadavus, mõistmine ja selged juhised – on tugevalt seotud üliõpilaste motivatsiooni ja keskendumisvõimega. Vastupidiselt ükskõiksuse või eiramise tajumine suurendab eraldatust ja vähendab õpimotivatsiooni.
2. Kaasatus ja õppimisviisid
Õppijad on sagedasti passiivses kuulaja rollis, mis ei aita kaasa tõhusale õppimisele. Paljud üliõpilased ei julge õppejõult abi küsida ega oska õpitavat oma sõnadega selgitada. Kuigi üliõpilaste huvi õppeaine vastu oli üldiselt kõrge, on neile vaja õpetada ja anda ülesandeid, kus nad saavad oma sõnadega materjali seletada.
3. Ärevus ja õpistrateegiad
Naissoost üliõpilased kogesid märkimisväärselt rohkem ainealast ärevust. Samuti on naissoost õppijad vähem enesesõbralikud kui meessoost õppijad, kes suudavad enda hinnangul tagasilöökidega lihtsamini toime tulla ja keda ohustab läbipõlemine vähem kui naissoost üliõpilasi.
Uuringu põhjal kasutavad üliõpilased nii tõhusaid (nt kaasõpijatega arutlemine) kui mittetõhusaid (nt tuupimine) õpistrateegiaid segamini. See viitab vajadusele suurendada üliõpilaste teadlikkust õppimisviiside tõhususest ja pakkuda tuge nende rakendamisel.
4. Motivatsioon ja uskumused
Üliõpilaste motivatsioon on segu autonoomsest (huvist ja väärtustest lähtuv) ja kontrollitud (hirmust või süütundest ajendatud) motivatsioonist. Nooremad üliõpilased on rohkem mõjutatud välistest teguritest, mis viitab, et neil on vaja aidata õppimist sisuliselt mõtestada. Samuti ilmnes, et paljud üliõpilased usuvad, et ärevus või suhtlemisoskused on muutumatud omadused – sellised jäävususkumused võivad takistada abi otsimist ja arengut.
5. Õppimise edasilükkamine ja selle tulemused
Prokrastineerimine ehk õppimise edasilükkamine oli levinud kõigi üliõpilaste seas, sõltumata soost, vanusest või kodukeelest. Edasilükkamiskäitumine on seotud madalama rahulolu ja suurema katkestamiskavatsusega. 19% küsitletud üliõpilastest oli mõelnud õpingute katkestamisele. Neid õppijaid iseloomustas suurem läbipõlemine, madalam kaasatus, negatiivsemad uskumused ja vähene õppejõu toe tajumine.
Mida saab praktikas rakendada?
Uuringu tulemused pakuvad mitmeid praktilisi suuniseid nii õppijale, ülikoolile kui ka õppejõududele.
Õppejõud
- Luua emotsionaalselt turvaline õpikeskkond.
- Kasutada aktiivõppe meetodeid ja mudeldada tõhusaid õppimisviise.
- Anda tagasisidet ja normaliseerida eksimusi kui osa õppimisest.
- Toetada koosõppimist ja arutelu.
Üliõpilased
- Teadvustada, millised õpistrateegiad on tõhusad.
- Arendada eneseregulatsiooni ja ennetada edasilükkamiskäitumist.
- Mitte jätta end oma mures üksi, otsida tuge ja kasutada nõustamisteenuseid.
Ülikool
- Jätkata õppimist toetavate tegurite kaardistamist regulaarselt.
- Pakkuda tugiteenuseid (nt nõustamine, stressijuhtimise töötoad).
- Kujundada õppekavad sidusamaks ja toetada õpirühmade teket.
- Tõsta teadlikkust tõhusatest õpistrateegiatest ja emotsioonide reguleerimisest.
Uuringust
Uuring keskendus sellele, millised psühhosotsiaalsed ja õpikeskkonnaga seotud tegurid mõjutavad esmakursuslastest üliõpilaste õppimist ning millised neist võivad ennustada õpingute katkestamist. Fookuses olid neli õppeainet, kolm matemaatika ja üks programmeerimise aine, mille kaudu uuriti üliõpilaste kogemusi nii ainepõhiselt kui ka üldisemalt ülikooliõpingute kontekstis.
Küsitlusele vastas 492 esmakursuslast, kellest enamik olid äsja gümnaasiumi lõpetanud ja alustanud oma esimesi ülikooliõpinguid. Valim oli mitmekesine: 66,5% vastanutest olid mehed, 33,5% naised ning 24% üliõpilastest rääkis kodus mõnda muud keelt kui eesti keel. Küsimustik hõlmas õppimise motivatsiooni, sotsiaal-emotsionaalseid ja käitumuslikke aspekte. Peale küsimustiku täitmist said õppijad tagasiside, kuidas oli nende tulemus võrreldes keskmisega ja soovitusi edasiseks tegutsemiseks.
Uuring kandis nime TÕTT – Tõhusat Õppimist Takistavad ja Toetavad Tegurid. Uuringuga saab lähemalt tutvuda siin.
Tegevusi viiakse ellu Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia arendamine
kõrghariduses“ Inseneriakadeemia raames.
Eesmärk on, et inseneeria ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkondades kõrgharidustaseme õpe ja lõpetajate arv vastaks tööturu vajadustele.
Tegevuse tulemusena kasvab toetatavates valdkondades üliõpilaste vastuvõtt, väheneb väljalangevus, suureneb lõpetajate arv ja lõpetajate erialased teadmised ja oskused on kooskõlas tööturu vajadustega.
Tegevuste periood on 01.05.2023-31.08.2029, kogumaksumus 34 048 900 EURi.