Millest sõltub õhu kvaliteet?
Ruumi õhk ning inimeste enesetunne selles ruumis sõltuvad siseõhu kvaliteedist, mis omakorda sõltub väga suures osas ventilatsioonist. Hea ventilatsioon ruumis on vajalik, et saaksime hingata värsket õhku. Kui õhukvaliteet on sarnane puhta välisõhuga, siis on enesetunne hea, mõtlemisvõime erk ning sellises ruumis tuleb öösel ka hea uni. Praegusel pandeemiaperioodil on aga eriti oluline teada, et siseruumides on ventilatsioon võitluses viirustega põhiline relv. 

Miks on ventilatsioon oluline?
Puuduliku ventilatsiooniga klassiruumides (aga ka kõikides teistes ruumides) suureneb süsihappegaasi kontsentratsioon kiiresti üle normi, sest kõik ruumisviibijad hingavad süsihappegaasi välja, kuid värsket õhku kuskilt juurde ei tule. Kui selles ruumis juhtub olema nakatunud inimene, siis ta hingab välja ka viirusosakesi, mille kontsentratsioon kerkib samamoodi kiiresti. Mida suuremaks muutub viirusosakeste kontsentratsioon ruumis, seda suurem on tõenäosus teistel inimestel nakatuda. Tõhus ventilatsioon eemaldab õhust kõiki saasteaineid, nii gaasilisi aineid kui peenosakeste kujul olevaid viiruseid. Ei ole oluline, millise ventilatsioonisüsteemiga õhk ruumi tuleb, olulised on  piisavalt suur ning puhas õhukogus. Kindlasti ei tohiks ventilatsioonist tulev õhk otse inimestele peale puhuda. 

_{Pildi allikas: REHVA}

Miks akna avamisest ja tuulutamisest ei piisa?
Külmas kliimas on akna kaudu tuulutamine väga energiamahukas, samuti võivad inimesed külmetuda. Seetõttu on üldlevinud soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioon, mis võimaldab samaaegselt saavutada hea sisekliima ja energiatõhususe, muidugi eeldusel, et inseneritöö on tasemel. Parim võimalik sisekliima on kasutajale märkamatu, õhk on värske ning õhu tunnetuslik kvaliteet hea. Uuringud on näidanud, et hea ventilatsiooniga klassis on tähelepanuvõime ning enesetunne paremad ning samuti on paremad ka testi või kontrolltöö tulemused. 

Kas ventilatsioon aitab viirustega võidelda?
TalTechi liginullenergiahoonete uurimisrühma juht Jarek Kurnitski on energiatõhususe ja sisekliima valdkonna tunnustatud teadlane, kelle juhtimisel valmisid Euroopa ventilatsoonijuhised viiruse leviku tõkestamiseks ning mis on laialdases kasutuses üle kogu maailma. Tema sõnutsi on viirusega võitluses kolm põhimõttelist võimalust: "Kui nakkuskandja on ruumis, siis saab seda imeväikest peenosakese kujul õhus hõljuvat pisikut ruumist eemaldada ventilatsiooniga, õhupuhastitega ning ka ultraviolettkiirguse C lainepikkusega deaktiveerides. Neid meetodeid võib kasutada ka paralleelselt, siis nende mõju summeerub," ütleb Kurnitski. 

„Kuna viirusosakeste kontsentratsioon on väga kõrge nakkuskandja nina ja suu vahetus läheduses, siis tuleb ka hea ventilatsiooniga ruumides hoida füüsilist distantsi. Koroonaviirus ei kõla esmapilgul inseneeria teemana, aga viirus levib vastavalt aerosoolifüüsika seaduspärasustele, mille mitmed rakendused on ka ventilatsioonisüsteemides,“ tõdeb Kurnitski tänapäeva inseneride tööpõllust rääkides.

_{Pildi allikas: Tang, J. W.; Bahnfleth, W. P.; Bluyssen, P. M.; Buonanno, G.; Jimenez, J. L.; Kurnitski, J.; Li, Y.; Miller, S.; Sekhar, C.; Morawska, L.; Marr, L. C.; Melikov, A. K.; Nazaroff, W. W.; Nielsen, P. V.; Tellier, R.; Wargocki, P.; Dancer, S. J. (2021). Dismantling myths on the airborne transmission of severe acute respiratory syndrome coronavirus (SARS-CoV-2). Journal of Hospital Infection, 89−96. DOI: 10.1016/j.jhin.2020.12.022.}

Pilootprojekt koolides ja lasteaedades 
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) ja Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) viisid läbi pilootprojekti, mille eesmärk oli koolides, lasteaedades, spordihoonetes ja kaubanduskeskustes välja selgitada ventilatsioonisüsteemide nõuete täitmist viiruseleviku perioodil. „Pilootprojekt koosnes 35 hoonest ning tulemus näitas, et olukord ventilatsioonisüsteemiga hoonetes on pigem hea. Enim probleeme oli renoveerimata kooli- ja lasteaiahoonetega. Tallinnas on enamik koolimaju renoveeritud, kuid paljud lasteaiad on remontide ootel ning neis puudub arvestatav ventilatsioonisüsteem. Üle Eesti varieerub olukord aga üsna palju,“ selgitas Kurnitski. Lisaks esines spordi- ja kaubandushoonetes mõningatel juhtudel retsirkulatsiooni kasutust ehk väljatõmbeõhu osalist suunamist tagasi hoonesse, mis ei ole epideemia tingimustes lubatud.

Mida teha, kui ventilatsiooni ei ole?
Kui hoonetes ventilatsiooni ei ole, siis on äärmiselt oluline nii koolides, lasteaedades, kui ka kodudes ruume võimalikult tihti tuulutada. Et teada, millal peab tuulutama, soovitab Jarek Kurnitski kasutada CO₂ andurit – igasse klassiruumi saab panna kahepoolse teibiga anduri ning kui näit läheb üle normi (1000 ppm),  on kõikidel võimalik see oma silmaga tuvastada ning avada aken ja ruumi tuulutada. „Loomulikult tuleb aja jooksul kõikidesse koolidesse ja lasteaedadesse paigaldada ventilatsioonisüsteemid, kuid  arusaadavalt võtab see aega,“ tõdeb Kurnitski.

Ventilatsioon on nähtamatu, ent sellel on äärmiselt oluline roll meie igapäevasele enesetundele, meeleolule, väsimusele ja energiataseme säilitamisele. Et püsiksid terve ja energiline hommikust õhtuni, on vaja puhast ja värsket õhku ning väljahingatava süsihappegaasi ruumist väljaviimist. 
Kui sina tahad tulevikus otsustada, milliseid hooneid ehitatakse ning välja mõelda ja leiutada süsteeme, mis aitaksid parema keskkonna luua lastele lasteaias ja koolis, täiskasvanutele büroodes ja peredele kodudes, siis tule õpi TalTechis Hoonete sisekliima ja veetehnika eriala. Tuleviku ventilatsioonisüsteemid leiutad sel juhul juba sina - nii aitad kaasa kvaliteetsema sisekliima ja inimeste parema tervise loomisele. Vastuvõtt on avatud, ootame sind õppima!

*Artikli koostamisel on osaliselt kasutatud allikatena Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Ameti ning ERR portaali kodulehe uudiseid.