„Uus ametiaeg tähendab eelkõige organisatsiooni usaldust tehtud töö suhtes. Oluline on ka see, et mitte ainult mind, vaid lausa enamus juhatust valiti teiseks ametiajaks tagasi ja kindlasti on see indikaatoriks, et meil on noorte akadeemia liikmete usaldus ja meie tööga ollakse pigem rahul,“ kommenteerib Toomas Vaimann. 

Juhatusse valiti veel Tartu Ülikoolist funktsionaalse genoomika teadur Erik Abner, läänemeresoome keelte ja keeletüpoloogia kaasprofessor Miina Norvik, bioinformaatika kaasprofessor Kaur Alasoo ja empiirilise sotsioloogia kaasprofessor Mai Beilmann. 

Uus juhatus plaanib jätkuvalt tegeleda järelkasvu probleemi lahendamisega teaduses ja kõrghariduses. Samuti toob Vaimann ühe eesmärgina välja eestikeelse kõrghariduse tuleviku kindlustamise teatud erialadel, mis vajab tegutsemist nii riigi, ülikoolide kui akadeemiate tasandil. Seejuures ei saa kõrvale jätta ka noorteadlaste positsiooni asutustes ja ühiskonnas, rahastust, töökoormus ja näiteks töökoha stabiilsust. Seega järgnevateks aastateks väljakutseid jätkub ja lihtsasti lahendatavad need ei ole, ütleb ta.

Vaimanni sõnul on õige olulisem aga see, et ENTA on muutunud tõsiseltvõetavaks partneriks teaduspoliitika kujundamisel. „Me oleme saanud paljude laudade taha ja komisjonidesse, kus saame noorteadlaste muresid edasi anda ning ühiselt lahendusi leida. Samuti oleme kaasatud ja ka ise algtanud mitmeid initsiatiive eri koostööpartneritega – olgu nendeks Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Teadusagentuur või keegi teine,“ sõnab ta. Samas tunnistab ta, et kuigi organisatsioon on küpsenud, on veel ees palju tegevusi ja töömaht aina kasvab.

ENTA on iseseisev, 2017. aastal asutatud mittetulundusühing, mille eesmärgiks on esindada Eesti noorte teadlaste huve, panustada teaduse ja ühiskonna arengusse ning selgitada ja suurendada teaduse rolli ühiskonnas. Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed on väljapaistvad ja aktiivsed doktorikraadiga kuni 42-aastased teadlased ning juhatuse volitused kestavad kaks aastat.