Tallinna Tehnikaülikool

Virumaa kolledži direktor Mare Roosileht kirjutab sellest, kuidas regionaalsed kolledžid saavad lahendada tööturu kiirete muutustega kaasnevaid kohalikke probleeme. 

Nii kohalik kui ka rahvusvaheline tööturg on murrangulistes muutustes. Eesti Energia viib läbi suurkoondamisi, järjest robotiseeritakse või automatiseeritakse traditsioonilisi töökohti ning tööjõu vaba liikumine tekitab eri majandussektorites pidevalt uusi olukordi.

Tekst: TalTech Virumaa Kolledži direktor Mare Roosileht | Foto: TalTech Virumaa Kolledž

Nii kohalik kui ka rahvusvaheline tööturg on murrangulistes muutustes. Eesti Energia viib läbi suurkoondamisi, järjest robotiseeritakse või automatiseeritakse traditsioonilisi töökohti ning tööjõu vaba liikumine tekitab eri majandussektorites pidevalt uusi olukordi.

Nõudlus kaasaegse inseneriharidusega spetsialistide järele on nii Eestis laiemalt kui ka Ida-Virumaal suurem, kui meil on täna sobiliku kvalifikatsiooniga inimesi. Tööstuse digitaliseerimine tekitab pidevalt uusi vajadusi spetsiifiliste IT-alaste teadmistega inseneride järele.

Robot ja inimene koostöös.

Haridusvaldkond on üldjuhul konservatiivne. See on pigem hea, sest hariduses peab valitsema järjepidevus, süsteemsus, traditsioonid ja kogemused. Ehk säilima peab kõik väärtuslik, mis on tehtud või saavutatud varem.

Põhiküsimus on nüüd, kuidas ühitada akadeemiline konservatiivsus kiirete ühiskondlike muudatustega. Lihtsaid lahendusi pole, kuid erinevaid võimalusi on. Vaatlen alljärgnevalt Ida-Virumaa näitel, kuidas viia tööturu nõudlus ja haridussektori pakkumine kiiresti vastavusse.

Meie maakonna probleemid on üldtuntud: koondamislained, reaalainete õpetajate vähesus, terav tööjõupuudus jmt. Samas on siin väärtus, mida pole üheski teises maakonnas. Nimelt kahe Eesti suurima ülikooli regionaalsed kolledžid – Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž ja Tartu Ülikooli Narva Kolledž. Saan kinnitada, et mõlemad on oma olemuselt paindlikud ning valmis muutustega kiiresti kaasa minema.

Kuigi mõlemal ülikoolil on oma spetsiifika, tuleks keerulises olukorras pakkuda paindlikke lahendusi, olgu nendeks siis ühisõppekavad või ühised täienduskoolitusprogrammid. Kaaluda tuleks erisusi projektipõhiste õppekavade näol. Näiteks võiks teatud perioodil Virumaa Kolledžis koos Tehnikaülikooli inseneripedagoogika keskusega koolitada välja magistri tasemel reaal- ja tehniliste ainete õpetajaid. On ju teada, et Tallinnast ja Tartust õpetajaid maakonda meelitada suudavad vaid üksikud koolijuhid. Samuti võiks Virumaal avada magistrikavad infotehnoloogia ja taastuvenergeetika, masinaehituse või muudes inseneeria valdkondades.

Täiend- ja ümberõpe toimugu maakonnas

Koondamised Ida-Virumaa suurettevõtetes tekitavad kohalikes elanikes töötuks jäämise hirmu. Samas on just regionaalsed kolledžid võimas baas, millelt koos emaülikooliga pakkuda täienduskoolitusi ning ümberõpet. Kuna nii täienduskoolitused kui ka ümberõpe on suunatud siin elavatele ja töötavatele inimestele, ongi parim paik nende korraldamiseks regionaalsed kolledžid.

Töötukassal on võimalus finantseerida mitmesuguseid ettevõtetele ja üksikisikutele suunatud täienduskoolituste programme. Tasemeõppe puhul peaks Haridus- ja Teadusministeerium pakkuma ülikoolidele täiendavaid rahastamisvõimalusi.

Juba on astutud esimesed sammud täienduskoolituse pakkumiseks koostöös Eesti Energia ja Eesti Töötukassaga. Tänavu septembris toimusid Virumaa Kolledži ja Narva Kolledži ning Töötukassa esindajate kohtumised Eesti Energia töötajatega. Käisime kontserni tütarettevõtetes, nagu Eesti Elektrijaam, Narva Karjäär, Enefit Solutions ja Estonia Kaevandus, et tutvustada võimalusi nende spetsialistide teadmiste ja oskuste arendamiseks ning konkurentsivõime tõstmiseks tööjõuturul.

Huvi kolledžite pakutavate kursuste ning Eesti Töötukassa toetusvõimaluste vastu oli suur ning küsimusi palju. Septembri jooksul kogutati kokku Eesti Energia töötajate soovid edastamiseks Töötukassa ja kolledžite esindajatele. Töötukassa nõustajad kohtuvad kõikide huvilistega, et leida parim võimalik viis inimeste või ettevõtte toetamiseks. Kui rahalised kokkulepped on sõlmitud ja koolitusvajadus selgunud, leitakse võimalused õppetöö läbiviimiseks eraldiseisvate kursustena või koos sessioonõppe tudengitega.

Oluline on, et inimesed näeksid tunneli lõpus valgust, mõistaksid, et neile on loodud elukestva õppe ja väärika eneseteostuse võimalused ning suhtuksid muutustesse tööturul kui uutesse võimalustesse ja väljakutsetesse. ■

Laeb infot...