Miks lähevad osad ülikoolis sündinud ideed edukate hargettevõtetena lendu, teised aga jäävad laborisse tolmu koguma? TalTechi ettevõtlusosakonna tehnoloogiasiirdeekspert ja koolis kevadel oma magistrikraadi kaitsnud Andri Sokka otsib sellele küsimusele praktilisi vastuseid ning usub, et edulood ei toetu mitte ainult tehnoloogiale, vaid ka ülikooli kultuurile, selgetele põhimõtetele ja inimestele, kes julgevad pöörata oma teadustöid äriks.
Sokka magistritöö keskendus TalTechi intellektuaalomandi kommertsialiseerimisele ning hargettevõtete loomise praktikale, mille kaudu soovis ta teada saada, kuidas liigub ülikoolis loodud teadmus turule ning kuidas saaks muuta senist teadmussiirde süsteemi paremaks.
Sokka sõnul on teaduspõhine ettevõtlus Eestis veel küllaltki noor nähtus, kuigi selle vajalikkusest räägitakse üha rohkem. Kui varem oli tavapärane, et teadlane tegi leiutise ja otsis ettevõtte, kes oli valmis seda litsentseerima, siis hargettevõtte puhul saab teadlane luua ka ettevõtte.
See lähenemine annab vabaduse ideid paindlikumalt arendada, kuid tähendab ka suuremat vastutust ja ettevõtlikkust.
Kui esimese TalTechi hargettevõtte loomine venis aastatepikkuseks, sest puudus selgus, kuidas liigutada intellektuaalomandit ülikoolist ettevõttesse, siis iga aastaga on süsteem muutunud selgemaks ja bürokraatiat on jäänud vähemaks. Kuid Sokka sõnutsi seisab veel ees omajagu tööd.