TalTech’i majandusanalüüsi- ja rahanduse instituudi doktorant Triinu Tapver kaitses 20. detsembril 2022 doktoritöö „Uurimused pankade valitsemisest ja investeerimisfondide tulemuslikkusest“ (“Essays on Bank Governance and Mutual Fund Performance“). Esiteks käsitletakse doktoritöös pankade valitsemisstruktuuride seosed nende sotsiaalse vastutustundlikkuse aruandlusega. Teiseks on doktoritöö keskmes investeerimisfondide tulemuslikkus. Doktoritöö põhineb kolmel publitseeritud uurimusel:
Doktoritöö esimene publikatsioon “Pankade sotsiaalse vastutustundlikkuse aruandlus: kas nõukogu koosseis on oluline?” uurib nõukogu koosseisu rolli sotsiaalse vastutustundlikkuse aruandluse ja selle kvaliteedi edendamises noteeritud pankades üle maailma. Seejuures kontrollitakse, mil viisil kujundavad neid seoseid regulatsioonidest tulenevad nõuded pankade nõukogude kooseisule ja sotsiaalse vastutustundlikkuse aruandlusele. Tulemused näitavad, et regulatsioonidest tulenevad nõuded pankade valitsemisstruktuurile sundisid panku oma nõukogu koosseisu mitmekesisemaks muutma, mis peaks edendama nende pühendumist sotsiaalse vastutustundlikkusega seotud tegevustele. Kuid uurimusest selgus, et sotsiaalse vastutustundlikkuse aruannete vabatahtlik avaldamine ei erine oluliselt pankades, mis suurendavad oma nõukogu kooseisu mitmekesisust vabatahtlikult või regulatsioonidest tulenevate nõuete alusel. Üldiselt avaldavad sotsiaalse vastutustundlikkuse aruandeid tõenäolisemalt need pangad, mille tegevjuhi ja nõukogu esimehe rollid on lahutatud vabatahtlikult ning need, mille nõukogudes on rohkem naisi. Kusjuures see on nii olenemata, kas aruannete avaldamine on panga jaoks vabatahtlik või regulatsioonidest tulenev kohustuslik tegevus.
Doktoritöö teine publikatsioon „Pankade sotsiaalse vastutustundlikkuse aruandlus – kas naistel on sõnaõigus?” keskendub täpsemalt naiste rollile pankade nõukogudes ning uurib riigispetsiifiliste sookvootide mõju pankade sotsiaalse vastutustundlikkuse aruandluse ning nõukogudes olevate naiste esindatuse vahelistele seostele. Tulemused viitavad, et sookvootide kasutuselevõtt soodustab pankade sotsiaalse vastutustundlikkuse aruannete avaldamist. Keskendudes riikidevahelistele kultuurilistele erinevustele maskuliinsuse-feminiinsuse skaalas, näitavad tulemused, et panga nõukogule kehtestatud sookvoodid võivad soodustada pankade sotsiaalse vastutustundlikkuse aruandlust maskuliinsetes riikides, kuid mitte feminiinsetes riikides. Samas ei pruugi sookvoodid automaatselt tagada pankade tegevuse tegelikku jätkusuutlikkust. Kehvem sotsiaalne vastutustundlikkus võib esineda ka siis, kui naised määratakse panga nõukogusse ainult sookvoodi täitmiseks ning tegelikult ei anta neile piisavalt sõnaõigust.
Doktoritöö kolmas publikatsioon „Õnn ja oskused Kesk- ja Ida-Euroopa globaalsete aktsiafondide tulemuslikkuses“ uurib individuaalsete globaalselt investeerivate Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) aktsiafondide tulemuslikkust, eristades seejuures fondijuhtide oskuseid õnnest. Selleks kasutatakse ristlõikelist bootstrap simulatsioonanalüüsi. Tulemused näitavad, et vaid mõned üksikud KIE globaalsed aktsiafondid on oskuslikud ning domineerib negatiivne tulemuslikkus. Kusjuures suurem osa negatiivsest tootlusest tuleneb kehvadest oskustest, mitte halvast õnnest. Kuigi KIE-s on mõned oskuslikud fondijuhid, ei pruugi nende oskused olla fondi haldustasude katmiseks piisavad. See tähendab, et KIE investeerimisfondide haldustasud on liiga kõrged võrreldes nende poolt lisatava ootusi ületava tootlusega. Kokkuvõttes näitavad tulemused, et investorid, kes soovivad maksimeerida oma riskiga korrigeeritud tootlust madalaima kuluga, võiksid eelistada passiivseid turgu jälgivaid indekseid.
Juhendajad:
Kaasprofessor Laivi Laidroo (põhijuhendaja), Dotsent Karin Jõeveer (kaasjuhendaja)
Oponendid:
Professor Bert Scholtens (Groningeni Ülikool, Holland ja Saint Andrewsi Ülikool, Ühendkuningriik)
Associate Professor Rients Galema (Utrechti Ülikool, Holland)
Doktoritööga on võimalik tutvuda siin: LINK
https://digikogu.taltech.ee/et/Item/7fdb6f70-36ee-4a47-b8da-1c7e64b01479
Doktoritöö on saanud toetust Haridus- ja Teadusministeeriumilt projekti „Finantssektori efektiivsus muutuvate finantsregulatsioonide valguses“ nr B57 raames; Euroopa Regionaalarengu Fondist, Tallinna Tehnikaülikooli ASTRA projekti „TTÜ arenguprogramm aastateks 2016-2022“ nr 2014-2020.4.01.16-0032 raames; Euroopa Liidu Horisont 2020 teadus- ja innovatsiooniprogrammilt projekti nr 952574 raames; Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismi 2014-2021 Balti teadusprogrammist projekti S-BMT-21-8 (LT08-2-LMT-K-01-073) raames; Euroopa Regionaalarengu Fondist Dora Pluss programmi tegevuste T1.1 ja T1.2 raames.