TTÜ aasta noorteadlase tiitli saanud keemia ja biotehnoloogia instituudi geenitehnoloogia osakonna vanemteaduri, rahvusvahelise taustaga rakubioloogi Pirjo Spuuli teadustegevus on keskendunud helikobakteri (Helicobacter pylori) mõju uurimisele inimese maksas.
Helikobakteri uurimine sai alguse 80ndatel kui kaks Austraalia teadlast, Barry Marshall ja Robin Warren, selle bakteri avastasid ning tõestasid tema olulist rolli kroonilise gastriidi ja peptilise haavandi tekkel inimese maos. Tänu helikobakteri tõhusale ravile 90ndate lõpus vähenesid ka infektsioonid, mis omakorda tõi kaasa huvi languse helikobakteri uurimise vastu üldisemalt. Tänaseks on aga märgata taas teadlaste huvi kasvu Helicobacter pylori vastu, kuid mitte enam nn bakterikeskselt, vaid suunaga uurida juba bakterite koosmõju ehk mikrobioomi ning ka helikobakteri maoväliseid mõjusid.
Pirjo Spuul: „Meie uurimisgrupi fookus on helikobakteri ja maksaraku omavahelistel mõjudel, ehk me püüame mõista, milliseid maksaraku funktsioone ja rakulisi sihtmärke mõjutavad helikobakteri erinevad tüved ning kuidas tekkinud muutused võivad viia vähirakkude tekkeni.“
Kui enamus senistest teadustöödest on keskendunud helikobakteri uurimisele inimese maos, siis selle bakteri mõju maksale on seni vähe uuritud. TTÜ helikobakteri uurimisgrupi teadustöö uudsus seisnebki helikobakteri maksa kahjustavate mehhanismide analüüsis.
Juba oma järeldoktorantuuris Bordeaux ülikoolis aastal 2011 keskendus Pirjo Spuul patogeeni ja peremeesraku omavahelistele mõjudele ning eriti just signaaliradadele, mille tegevuse häirimine viib rakuskeleti (tsütoskeleti) muutusteni. Samal ajal algas ka tema koostöö Bordeaux haigla teadlastega. Ühise uurimisprojekti tulemusena selgus, et Helicobacter pylori nakkus põhjustab maksarakkudes aktiinirikaste struktuuride, invadosoomide moodustumist. Need suhteliselt vähetuntud struktuurid moodustuvad rakus vastuseks mitmetele signaalidele ja invadosoome kasutatakse rakke ümbritseva keskkonna analüüsiks ning enamasti kahjuks ka selle lagundamiseks. Uurimistöö käigus on selgunud, et erineva patogeensusega helikobakteri tüved mõjutavad maksarakke erinevalt. Seni Eestis läbiviidud teadusuuringud (peamiselt professor Heidi-Ingrid Maaroosi poolt) on näidanud, et Eestis on liikvel väga patogeensed tüved.
„Olen seadnud endale eesmärgiks oma teadustööga analüüsida helikobakterite põhjustatud vähkkasvajate tekkemehhanisme maksas. Selgitades helikobakteri rakulised sihtmärgid ning leides omakorda nende seosed muutustega just maksarakkudes, on võimalik välja töötada uudsed ravimid, millel resistentsuse tekkerisk oleks minimaalne. Hetkel kasutatakse helikobakteri eemaldamiseks kombinatoorset antibiootikumiravi (nn kolmikravi), kuid üha suuremaks probleemiks on saamas ravile allumatud, ehk resistentsed bakterid,“ selgitab Pirjo Spuul.
Helikobakter on inimesega koos eksisteerinud juba aastatuhandeid. Nakatutakse enamasti lapseeas ning seepärast on hügieen nii kodus kui lasteaias/koolis väga oluline. Meie immuunsüsteem ei ole võimeline bakterit iseeneslikult eemaldama ning seega kestab ravi puudumisel nakkus kogu elu. Samas on nakatumine täiskasvanuna helikobakteriga siiski üsna vähe tõenäoline. Tänaseks on see nn „pesemata käte haigus“ tänu helikobakteri ravile ja hügieeniteadlikkusele langustrendis. Küll aga on Helikobakter pylori tunnistatud esimese astme bioloogiliseks vähitekitajaks ning soolased toidud ja suitsetamine on sealjuures riskiallikad.
Pirjo Spuul peab Eesti statistikat selles vallas siiski murettekitavaks - ligi 80% täiskasvanud Eesti elanikkonnast on nakatunud helikobakteriga (maailmas on see arv 50%). Seega on sel uurimistööl ka vägagi praktiline väljund - lisaks igapäevasele teadustööle laboris soovitakse oluliselt tõsta elanikkonna teadlikkust helikobakterist, tutvustades selle bakteri eripärasid ning võimalikke ohte.
Kersti Vähi, TTÜ teadusosakond