Eesti maapiirkonnad kannatavad järjest enam elanikkonna vähenemise käes. Samal ajal on sinna rajatava elektrivõrgu pikkus ühe sealse elaniku kohta Eesti keskmisest tunduvalt pikem, mis omakorda muudab vastavad investeeringud põhjendamatult kõrgeks. Teema on jätkuvalt päevakohane, kuna olenemata regulatsiooni metoodikast on kulude vähendamine ja varustuskindluse tõstmine alati elektri jaotusvõrgu strateegia fookuses.

Eesti Energia juhtiva finantskontrollerina töötav Tiit Hõbejõgi pakub oma doktoritöös esmalt välja metoodika, mis aitab leida soodsaid investeeringuobjekte elektrivõrgus. Metoodika abil leitakse keskpinge alajaamast väga kaugel olevad tarbimiskohad, mille lähedal kulgeb olemasolev keskpingeliin. Ning kasutades matemaatilist mudelit leitakse lühim tee tarbimiskoha ja keskpinge õhuliini vahel.
Teiseks uuritakse eri pingeklasside kasutamist ja pakutakse välja metoodika potentsiaalsete investeeringuobjektide leidmiseks.
Mõlemat metoodikat testiti ka Elektrilevi OÜ võrgus ning tulemused olid väga efektiivsed.

Lõpetuseks pakutakse doktoritöös välja raamistik, mille abil hinnata off-gridi (ehk ilma elektrivõrgu ühenduseta) kasutamist vähem kuluka alternatiivina traditsioonilisele elektrivõrgu ehitusele. Off-gridi lahendus koosneb üldjuhul taastuvenergiaallikast, akupangast, inverterist ja diiselgeneraatorist. Enamiku nimetatud komponentide hind aja jooksul langeb, mis muudab off-gridi kasutamise järjest levinumaks madalama rahvastikutihedusega maapiirkondades.

Doktoritöö juhendaja, TTÜ energeetikateaduskonna professor Juhan Valtin: „Doktoritöö tulemused näitasid, et juba täna on teatud juhtudel off-gridi, ehk eraldiseisva elektrilahenduse kasutamine tulusam“.

Doktoritöö juhendaja oli professor Juhan Valtin (TTÜ).

Oponendid olid professor Matti Lehtonen (Aalto Ülikool) ja PhD Mart Landsberg (Elering AS, Eesti).

Doktoritöö on avaldatud raamatukogu digikogus aadressil http://digi.lib.ttu.ee/i/?4123

Kersti Vähi, teadusosakond