TTÜ keskkonnatehnika instituudis kaitses Aare Kuusik doktoritööd „Intensifying the wastewater and biodegradable waste treatment in Estonia" ("Reovee ja biolagunevate jäätmete käitlemise tõhustamine Eestis“).
Pidevalt karmistuvad keskkonnanõuded tekitavad paljudes riikides probleeme prügilareovee puhastamisega. Aare Kuusiku kaitstud doktoritöös selgusid viie Eesti prügila prügilareovee ja nõrgvee keemilise koostise ja prügilareovee puhastamisvõimaluste uuringute tulemused.
Aastatel 2007–2013 tehnikaülikooli keskkonnatehnika instituudis läbi viidud uurimistööst ilmnes, et peale prügilareovee vooluhulga ja reoainete sisalduse ühtlustamist ühtlustusmahutis (kas siis eelneva bioloogilise puhastusega või ilma) on sobivaimaks prügilareovee puhastusmeetodiks reovee kaheastmeline pöördosmoospuhastus DT filtritega. Uurimistöö tulemustele toetudes kaasajastati Väätsa prügila reoveepuhasti. (Kogu prügilareovee puhastussüsteem koosneb seal prügilareovee kogumissüsteemist, pöördosmoosist peale ühtlustusmahutit ja bioloogilist puhastust ja pöördosmoosi kontsentraadi prügilademesse tagasi pumpamisest).
Kaitstud doktoritöö toetus faktile, et Eesti prügilates toimub lisaks jäätmete sorteerimisele ja ladestamisele enamasti ka biolagunevate jäätmete kompostimine. Komposteerimisväljakutelt kogutud sademe- ja lumesulamisvesi on kõrge reoainete sisaldusega, samas on prügilareovee vooluhulk väga ebaühtlane. See omakorda raskendab suuresti prügilareovee puhastamisvõimalusi.
Doktoritöö üks juhendajatest, TTÜ keskkonnatehnika instituudi professor Karin Pachel: „Selleks, et saavutada prügilareovee maksimaalne ja stabiilne puhastamine, tuleks lõpetada prügilates biolagunevate jäätmete kompostimine ja asendada see metaankääritamisega. Metaankääritamine on oluliselt efektiivsem biolagunevate jäätmete käitlusviis, mille käigus toodetakse lisaks ka kasulikku biogaasi. Metaankääritamise lõpp-produkt digestaat sisaldab suurel hulgal taimetoitaineid fosforit ja lämmastikku ning seda saaks kasutada edukalt põllumajanduses (kvaliteet peab lihtsalt vastama kehtivale seadusandlusele). Prügilates tuleb prügilareovee, sealhulgas nõrgvee, kogumine ja puhastamine ning jäätmekäitlus korraldada nii, et tekkivad keskkonnakahjulikud heited oleksid maksimaalselt ohjatud, mis minimiseerib ka keskkonnasaaste.“
Juhendajad olid TTÜ professorid Enn Loigu ja Karin Pachel ja külalisprofessor Walter Z. Tang Florida Rahvusvahelisest Ülikoolist.
Oponendid: Peeter Ennet Eesti Keskkonnaagentuurist ja Pekka E. Pietilä Tampere tehnikaülikoolist.
Doktoritöö on avaldatud raamatukogu digikogus http://digi.lib.ttu.ee/i/?5954
Kersti Vähi, teadusosakond