Mehaanikateaduskonna tehnilise akustika ja vibratsioonide uurimisrühma ühe liikme, dotsent Hans Rämmali sõnul on meeldivama akustikaga keskkonna kujundamine järjest kasvav trend terves maailmas.

Dotsent Hans Rämmal: „Akustika seondub kuuldavate ja mittekuuldavate (inimese kõrva kuulmisulatusest väljaspool olevate) helidega meid ümbritsevas keskkonnas. Akustikud tegelevad inimesele vastuvõetava keskkonna loomisega ebameeldivat heli ehk müra isoleerides ja summutades. Inimkõrva suur tundlikkus põhjustab meile ka probleeme, sest kuuleme hästi ka müra (liiklusmüra läbi uste, akende, ehitiste jms). Müra kui sellist saab nimetada häirivaks akustiliseks nähtuseks.“

Tehnilise akustika ja vibratsioonide uurimisrühma põhifookus on suunatud akustiliste materjalide loomisele, millega müra neelata ja summutada. Eesmärgiks on välja töötada kergeid, kompaktseid, töökindlaid, odavaid ja kõrge summutusvõimega akustilisi elemente. „Oluliseks probleemiks traditsiooniliste mürasummutusmaterjalide kasutamisel on nende suured gabariitmõõtmed (eelkõige materjalikihi paksus), mis on vajalikud kõrgema summutusvõime saavutamiseks, eriti madalasagedusliku müra summutamisel,“ selgitab Eestis üks väheseid doktorikraadiga tehnilisi akustikuid, Hans Rämmal.

Uurimisrühm on koos keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna teadlastega uurimas ja arendamas perspektiivset materjali – aerogeeli, mis võib sobida ka akustilisteks rakendusteks. Tegemist on innovaatilise, üliväikese tiheduse poolest maailmas järjest enam tuntust koguva materjaliga, mis oma madala tiheduse ja ülipoorse struktuuriga võib asendada paljusid traditsioonilisi senilevinud poorseid mürasummutusmaterjale.

Teiseks paljulubavaks tulevikumaterjaliks tehnilise akustika vallas on mikroperforeeritud paneelid. „Mõlemad uurimisobjektid – nii geel kui paneelid peaksid leidma kasutust nii transpordivahendite mürasummutuspaneelides, sõidukikabiinides ja mootorite voolukanalites kui ka hoonete ehituses,“ selgitab Hans Rämmal.

„Tegutseme ka akustikaekspertidena,“ lisab Rämmal. „Eestis kutsutakse ekspert kahjuks tihti juba konfliktolukorras – kui on vaja valmis tootel või ehitisel liigset müra vähendama hakata. Näiteks saab tuua uusarenduspiirkonna, kus lähedalasuv magistraal tekitas liigset liiklusmüra. Või vastvalminud elektrijaama, mille operaatoriruum osutus nii mürarikkaks, et seal töötamine oli tervistkahjustav. „Meie uurimisrühma eksperdid selgitavad sellisel juhul välja müra reaalsed tekkepõhjused ja pakuvad välja ka selle likvideerimise viisid. Mujal maailmas kaasatakse akustikaekspert juba ehituse või tootmise algfaasis,“ selgitab ta. Hea näitena saab nimetada koostööd suurettevõttega ABB koolituste osas ning Eesti eksklusiivsete mootorrataste tootjaga Renard Motorcycles, kel aidati välja arendada mikroperforeeritud paneelidega summuti.

Lähiajal on tehnikaülikooli mehaanikateaduskonnas valmimas uus ruumiakustika katsekeskus koos kaasaegse eriseadmestikuga, mis võimaldab määrata heli läbivust ehituskonstruktsioonidest (sh klaaspaneelid, uksed, kiviseinad). „Katsekeskuse käivitumise tulemusena saame alustada arendustööga uute, akustiliselt täiuslikumate ja kaasaega paremini sobivate ehitusdetailide (näiteks akende, uste, vaheseinte) loomiseks. Meie lähikonkurendid selles vallas asuvad Espoos ja Riias, Eestis oleme hetkel ainsad,“ lisab dotsent Hans Rämmal.

Kasvava keskkonnateadlikkuse taustal on akustikateema üha olulisem kogu maailmas. Nii on näiteks mootoritööstuses just müra ja heitgaasid kaks kõige rangemini piiratud näitajat.

Samas suureneb ka medali teisel poolel asuvate nn mürafriikide kogukond. „On teada fakt, et ühe tuntuima suurtootja ca 80% tehases toodetavatest nõutava müratasemega mootorrataste summutitest vahetatakse esimesel võimalusel uute omanike poolt välja tugevamat ja “isikupärasemat” müra kiirgavate summutite vastu juba enne poest väljasõitu. Mürast kui helist on saamas järjest enam bränditunnus, kaubamärgi ja toote üks osa,“ selgitab Hans Rämmal.

Kersti Vähi, teadusosakond