TTÜ Meresüsteemide Instituudis kaitses hiljuti Karin Ojamäe doktoritööd „Miksotroofsete alveolaatide ökoloogia ja fotobioloogia Läänemeres“ (The Ecology and Photobiology of Mixotrophic Alveolates in the Baltic Sea).
Kaitstud doktoritöös uuriti keskkonnatingimuste ning segatoiteliste protistide omavaheliste toitumissuhete mõju Läänemere planktonkooslustele ja aineringele.
Miksotroofsetele protistidele (segatoitelistele üherakulistele eukarütootidele) on omane paindlik toitumisstrateegia, st võime fotosünteesida sarnaselt taimedele, aga ka omastada energiat toitudes teistest organismidest. Viimase paarikümne aasta jooksul on leitud, et selline paindlik eluviis on protistide seas väga levinud. Küll aga pole veel selge, milline on miksotroofsete organismide panus mikroplanktoni koosluse paljunemisse, millised on toitumissuhted (kes sööb keda ja kui palju), milline on tasakaal kahe erineva toitumisstrateegia vahel ning mis juhtub siis, kui keskkonnatingimused ei soosi üht või teist või kumbagi toitumisstrateegiat.
Vee suvise sesoonse temperatuuri kihistumise perioodil, mil ülemine segunenud veekiht on toitainetevaene, moodustavad miksotroofsed protistid olulise osa Läänemere mikroplanktoni biomassist. Kaitstud doktoritöö eesmärk oli paremini mõista miksotroofide ökofüsioloogiat, ehk uurida, kuidas mõjutavad muutuvad keskkonnatingimused ning kiskja ja saakorganismi omavahelised suhted suveperioodil esinevate miksotroofsete liikide arvukust.
Doktoritöö raames viidi läbi laboratoorsed eksperimendid uurimaks vaguviburvetikate igapäevaelu: kiskja ja saakorganismi omavahelisi kokkupuuteid ja toitumiskäitumist, fotosünteesivõimekust varieeruvates keskkonnatingimustes kiskjate poolt saakorganismidest “varastatud” kloroplastide abil (mida kiskjad kasutavad fotosünteesiks), anorgaaniliste toitainete omastamist valguse puudumisel jahedas vees ja sellele järgnevat rakkude füsioloogilise seisundi paranemist.
Doktoritöö juhendaja, Meresüsteemide Instituudi juhtivteadur Inga Lips: „Doktoritöös kirjeldati mikroskoopiliste ainuraksete mõju saakorganismi populatsioonile ning leiti, et toksilise organismi mõju saagile võib olla nii otsene (toitumine saagist) kui ka kaudne (saagi lüüsumine toksilise lima tõttu, mida eritab kiskja rakk)“.
Lisaks leidis laborikatsete tulemustena kinnitust varem püstitatud hüpotees, et Soome lahes suviti esinev miksotroofne vaguviburvetikas Heterocapsa triquetra migreerub toitainete puudusel pinnakihis veesamba sügavamatesse kihtidesse (15-35 meetri sügavusele) toitaineid omastama ning on võimeline valgustatud kihti tagasi naastes neid pimedas omastatud toitaineid kasutama rakkude fotosünteesi efektiivususe tõstmiseks.
„Doktoritöö tulemused aitavad paremini mõista miksotroofsete liikide edukust mere ökosüsteemides (biomassi maksimumide moodustamist veesamba erinevatel sügavustel) optimaalsetes ja vähem optimaalsetes keskkonnatingimustes,“ selgitab juhtivteadur Inga Lips.
Doktoritöö juhendaja oli TTÜ Meresüsteemide Instituudi juhtivteadur Inga Lips
Oponendid: Janne-Markus Rintala Helsingi Ülikoolist ja Kersti Kangro Tartu Observatooriumist
Doktoritöö on avaldatud raamatukogu digikogus aadressil http://digi.lib.ttu.ee/i/?6298
Kersti Vähi, teadusosakond