Tallinna tehnikaülikooli keemiainstituudis kaitses Jekaterina Mazina jaanuaris doktoritööd „Detection of Psycho- and Bioactive Drugs in Different Sample Matrices by Fluorescence Spectroscopy and Capillary Electrophoresis“ (Psühho- ja bioaktiivsete ainete tuvastamine erinevates proovimaatriksites kasutades fluoresentsspektroskoopia ja kapillaarelektroforeesi meetodeid).
Doktoritöö üks juhendajatest, professor Mihkel Kaljurand selgitas, et doktoritöö peamiseks eesmärgiks oli hinnata alternatiivina või lisaks traditsioonilistele meetoditele ka uusi meetodeid narkootiliste ainete tuvastamiseks nii tänaval konfiskeeritud kui ka bioloogilistes proovides.
„Vere ja uuriini asemel uuriti narkootiliste ainete marihuaana ja GHB (korgijook) joobe tuvastamist süljes. Sülje võtmine analüüsiks on aga väga lihtne võrreldes vere- ja uriiniproovide võtmisega ning nende meetodite väljatöötamine, mis selle kehavedelikuga suudavad opereerida, on antud töö suurim saavutus,” lisab Kaljurand. Tema sõnul andsid töös arendatud meetodid väga häid ja usaldusväärseid tulemusi, võimaldades narkootilisi aineid erinevates proovimaatriksites efektiivselt analüüsida.
Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete joove ja sõltuvus (ehk narkomaania) on kasvav probleem, mis tabab ainuüksi Eestis tuhandeid ohvreid igal aastal. Niisiis on selle valupunkti lahendamine muutumas järjest olulisemaks mitte ainult riiklikul vaid ka rahvusvahelisel tasandil.
Hiljuti avaldatud Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) aruandest selgus, et 2014. aastal lisandus turule erakordselt suur arv uusi psühhotroopseid aineid, tervelt 101, saavutades sellega uue rekordilise arvu – 450. Andmed näitavad, et narkootikumide tarbimine maailmas on praegu saavutanud kõigi aegade kõrgeima taseme, mis omakorda tingib põletava vajaduse uute narkootikumide kiireks tuvastamiseks.
Enimlevinumad narkootilised ained on jätkuvalt kokaiin, heroiin ja kanepi produktid (marihuaana, hašiš – muuhulgas on kanep siiani üks enim tarbitavaid uimasteid). EMCDDA aruande järgi on iga neljas Euroopa Liidu elanik vähemalt kord oma elus proovinud kanepit. Seejuures tuleb silmas pidada, et kokaiini ja heroiini tarbimisega kaasnevad eriti rasked sotsiaalsed probleemid, kuna need uimastid tekitavad tugeva sõltuvuse ja muudavad põhjalikult, isegi pöördumatult inimese elu, mõjudes sageli kokkuvõttes fataalselt. Noorte seas on aga ülipopulaarsed ka teised narkootilised ained - MDMA, tuntud Ecstasy nime all ja GHB ehk korgijook.
Doktoritöö juhendajad olid professor Mihkel Kaljurand (TTÜ) ja PhD Larisa Poryvkina (NarTest AS), oponendid professoid Boguslaw Buszewski (Poola Nicolaus Copernicuse Ülikoolis) ja Heli Siren (Helsingi Ülikoolis).
Doktoritöö on avaldatud TTÜ raamatukogu digikogus aadressil http://digi.lib.ttu.ee/i/?3969
Kersti Vähi, TTÜ teadusosakond