Carl-Robert Reidolf: “Me ei ela enam sõjaeelses, vaid juba sõjaaegses ühiskonnas.”
Töö sisu lühidalt kokku võttes ütleb ta, et olukorra- ja lahinguteadlikkuse süsteemid on kriitilised hajussüsteemid, mida eri riikide sõjaväed kasutavad sõjalistel ja tsiviiloperatsioonidel keerukate tegevuste juhtimiseks ja koordineerimiseks.
Töö sisu lühidalt kokku võttes ütleb Reidolf, et olukorra- ja lahinguteadlikkuse süsteemid on kriitilised hajussüsteemid, mida eri riikide sõjaväed kasutavad sõjalistel ja tsiviiloperatsioonidel keerukate tegevuste juhtimiseks ja koordineerimiseks. Need süsteemid on loodud eesmärgiga pakkuda operatsioonide läbiviijatele reaalajas olukorrateadlikkust ja toetada seeläbi kiiremat otsustusvõimet, mis aitaks vägesid tõhusamalt juhtida. “Sel moel täidavad need tänapäeval operatsioonide eesmärkide saavutamisel olulist rolli, võimaldades tõhusat eri üksuste vahelist suhtlust, koostööd ja koordineerimist,” selgitab Reidolf.
Töös arendatakse välja keeruline süsteem, mis põhineb põhjalikult valitud metoodikatel ning erinevatel raamistikel, ent töö autor ise arvab, et tööd premeeriti just analüüsi osa tõttu. Seal käsitleti, kas ja millisel kujul tasub Eesti Kaitseväel jätkata ajateenijatel põhineva arendusmudeli kasutamist ning kuidas kaasata ajateenijaid võimalikult efektiivselt Eesti Kaitseväe tarkvaraarendusprojektidesse, võttes arvesse “rohelist elu” ehk näiteks metsalaagreid, laskmisharjutusi ning väeosa ja kasarmu korrashoidu.