Maikuu esimesel nädalal jõudis Virumaa kolledžis lõpusirgele koostööprojekt Elektrilevi OÜga, mille käigus tuli tudengitel kahe nädala jooksul rahvusvahelistes tiimides töötades luua nullenergiahoone mudel. Mis teisisõnu tähendab, et teatud perioodi jooksul on hoonel null netoenergiatarbimine ja null süsinikuheide. Projektis osalesid Saksamaa, Soome, Leedu ja Virumaa kolledži tudengid.
Palusime kokkuvõtteks kommentaare nii projekti juhendajalt kui selles osalenud tudengitelt. Küsimustele vastasid Elektrilevi OÜ automaatika arenduse tiimijuht Eerik Ennemuist, Helsingi Metropolia Ammattikorkeakoulu üliõpilane Jakub Sulek ning Virumaa kolledži masinaehitus- ja energiatehnoloogia tootmise protsesside tudengid Ander Arand ja Jevgeni Petrov.
Miks otsustasite projektis osaleda?
Eerik Ennemuist: Eesmärk oli välja selgitada, kas ja millistel tingimustel saaksime tänaste tehnoloogiliste lahenduste juures luua nullenergiahoone. Kuna projekti formaat võimaldas ülesande lahendamisse kaasata erinevate piirkondlike taustade ja erialadega esindajaid, näis see olevat ideaalne võimalus leida probleemi lahendamiseks mitmekesiseid lähenemisi.
Ander Arand: Otsustasin liituda selle BIP ehk Blended Intensive Program projektiga, toetudes eelnevale kogemusele, mil võtsin osa BIP projektist Lätis.
Jevgeni Petrov: Projektis osalemine võimaldas lihvida inglise keelt kõrgtasemel ja suhelda inimestega erinevatest maailma paikadest. Samuti andis projektis osalemine hea kogemuse suhtlemisel välistudengitega, kellel on erinevad vaated ja lähenemine konkreetse ülesande lahendusel. Lisaks huvitas mind BIP projekti teema – nullenergia.
Jakub Sulek: Mulle pakkus huvi projekti teema. Elektroonika eriala õpingute käigus oli mul visioon, et projekteerin edaspidi eramajade jaoks mõeldud jätkusuutliku energiasüsteemi.
Mis oli rahvusvahelise koostöö puhul kõige keerulisem?
Ander Arand: Rahvusvaheline koostöö pole keerulisem kui tavaline tiimitöö. Kõige rohkem võttis aega tiimikaaslastega tuttavaks saamine, et aru saada milliste inimestega on tegu ja mis ülesandeid neile anda tuleks.
Jevgeni Petrov: Minu vaatenurgast oli keeruline rollide jagamine ülesande lahendamisel ning nende täitmise jälgimine. Iga osaleja roll on ju nagu mehhanism, mis peab olema selge ja katkematu. Töös järjepidevuse saavutamiseks on vaja läbi viia ajurünnakuid, aga ka väikeseid analüüse tehtud tööst, et korrigeerida ülesande elluviimist.
Jakub Sulek: Ülesanne oli väga keeruline, sest selle täitmine nõudis mitme valdkonna spetsialiste, kellel on kogemusi vastavates tööstusharudes. Ükski üliõpilane ei olnud teema osas täielikult pädev ja projekti jagamine paralleelseteks rühmadeks vähendas uurimisvõimekust. Kõik pidid keskenduma põhialustele, kastist välja mõtlemiseks ei olnud ruumi, ilma et see oleks viinud põhitegevuse hülgamiseni.
Milliseid uusi oskusi projektis osalemine Teile õpetas?
Jevgeni Petrov: See projekt täiendas minu teadmisi MATLABi kasutamisel, kui koostasin tööskeemi nullenergia saavutamiseks, kombineerides üldvõrgu voolu päikesepaneelide süsteemiga. See skeem andis Eesti ilmajaamadele tuginedes selged graafikud nii päikesekiirguse kohta aastaringselt kui ka graafikud, mis kirjeldavad päikesepaneelide süsteemi akupatareide tööd erinevatel koormustel. Lisaks koostas meeskond rakenduse, mis võimaldaks tavainimesel lähtuvalt oma kodumajapidamiste energiatarbijatest arvutada päikesesüsteemi paigaldamiseks vajaliku päikesepaneelide ja akude arvu ning valida sobilik inverteri tüüp.
Ander Arand: See projekt andis mulle väga palju teadmisi seoses päikesepaneelide süsteemi koostamisega: kuidas seda teha efektiivselt, taskukohaselt ja oma kätega.
Jakub Sulek: Kuna tundusin oma grupis kõige pädevam olevat, siis jagasin ülesandeid teistele liikmetele ja aitasin neid. Kokkuvõttes rakendasin oma juhtimis- ja planeerimisoskusi.
Ülesande koostajad Elektrilevist jäid tudengite lahendustega rahule ja plaanivad edasist koostööd.
Kas on plaanis tudengite loodud lahendusi ka praktiliselt kasutama hakata?
Eerik Ennemuist: Töö elektrienergiavajaduste mudeldamisega kindlasti jätkub. Perspektiivis on soov luua usaldusväärne ja kasulik mudel ka kõigile meie võrguteenuse klientidele nutikamate otsuste igapäevaseks langetamiseks. Oleme projektimeeskondadega jätkuvalt ühenduses ja loodame leida sarnaseid koostöövõimalusi ka edaspidiseks.
BIP ehk Blended Intensive Program on probleemipõhine õppemeetod, mille käigus ühendatakse vahetu meeskonnatöö veebipõhise koostööga. Esmalt toimub lühiajaline kohtumine mõnes välisriigis, kus rahvusvahelistel töögruppidel on võimalik omavahel tuttavaks saada, seejärel jätkub meeskonnatöö veebipõhiselt. See Euroopas populaarne kombineeritud intensiivprogramm arendab võimet rakendada kõrghariduses uuenduslikke õppemeetodeid. Projekti rahastas Erasmus+ programm. Virumaa kolledž korraldas Eramuse kaudu BIP programmi teist korda.