1. Kuidas kirjeldaksid oma tööd 5 aastasele?

Hendrik Voll: Ma teen sama asja nagu tehakse lasteaias, aga suurematele inimestele.

Tiit Land: Ma pean rääkima hästi paljude inimestega ja üritama tagada seda, et neil oleks tore olla oma töökohas.

Maarja Kruusmaa: Mina teen seda, et teadlastel oleks hea ülikoolis töötada.

Sven Illing: Mina räägin ettevõtetega ja kuidas ettevõtted ja teadlased koostööd saavad teha.

2. Mida huvitavat võib see aasta ülikoolis oodata?

Kõik naeravad – institutsionaalne akrediteerimine, halduslepingu sõlmimine, finantseeskirja muutmine….

Tiit Land: Rohepööre – näiteks vesinikuauto võiks kampuses ringi sõita. Selle õppeaasta jooksul peaksime kindlasti suutma analüüsida, arvutada välja, kui suur on meie süsiniku jalajälg ja kust see tuleb. See peaks andma ka edasised suunised, kus suunas minna, et seda järgmise 10-15 aastaga oluliselt vähendada. Rohepesu on lihtne tulema. Üle poole meie süsiniku jalajäljest tuleb hoone energiast – roheline võimalus oleks ju see energia kõik rohelise energiana sisse osta, oma katlamaja kinni panna, kuid me peame mõtlema, kui palju see maksma läheks ja kas see oleks innovatiivne.

Sven Illing: Novembris oleme korraldamas roheteemade ja ringmajanduse teemadel hackathoni/ideesprinti. 15-18 oktoober korraldame mektorys rahvusvahelist liitreaalsuse hackathoni, mis toimub korraga viies linnas ning millest tasuks kindlasti osa võtta. Ühtlasi on käima läinud Starter Tallinna programm, millega saab veel liituda.

Hendrik Voll: Minu eesmärk on, et need aastad, mis on siin Tallinna Tehnikaülikooli seinte vahel veedetud oleks ikkagi parimad aastad üliõpilaste elus. Et kõik üritused, mis said eelmine aasta planeeritud ja ära jäid ja mis on see aasta planeeritud, saaks ikkagi toimuda. See on minu kõige suurem ootus ja lootus. EuroTeQiga on kõige suurem eesmärk saada toimima mobiilsus. Sellel semestril läks käima virtuaalne mobiilsus – 50 meie üliõpilast läks virtuaalsesse mobiilsusesse ning 30 üliõpilast tuli meile. Kindlasti on ootus, et kevadel on need numbrid suuremad.

Loodan, et tudengiorganisatsioonide arv suureneb. Tegelikult ma juba tean, et kindlasti suureneb – näiteks kolib päikeseautoga tegelev Solaride U06-te. Meie ambitsioon on teha uus 6EAP’line vaba projektipõhine õppeaine, millega tudengid saaksid liituda ja seal toimetada vastavalt oma võimetele, mitte ainult insenerid, aga näiteks ka majanduse tudengid jne. Perspektiivis tahaks saada projektiõppe uuele tasemele.

Maarja Kruusmaa: Mitu uut professorit tuleb Tehnikaülikooli õpetama. Näiteks Matteo Chiesa, kes on päikesepaneelide alane ekspert, tuleb materjalitehnoloogia instituuti. Tulevad noored professorid, kellel on suur rahvusvaheline kogemus ja hea kompetents. Kui nad tudengitega kokku puutuvad, siis see on ilmselt väga suur motivatsioon tudengitele, et tehnoloogiat õppida.

3. Millised põnevaid teadusprojekte ülikoolis käsil on?

Maarja Kruusmaa: IT teaduskonnas on 5G ja asjade internetiga seotud teemad. Näiteks on projekt, kus 5G ühendusega üritatakse droonidega kriisiolukorras kannatanuid otsida. Ehituse-arhitektuuriinstituudis tuleb uus projekt „ Pursuing Estonian national climate ambitions through smart and recylent renovation“ – kuidas muuta hooneid energiatõhusaks, kuidas ehitada nii, et ökoloogiline jalajälg oleks võimalikult väike ja kuidas ehitusmaterjale taaskasutada, mis on praegu Eestis peaaegu katmata teema. Ühtlasi on käsil näiteks projekt, kus tehakse puidust kalasööta.

Tiit Land: Keemiabiotehnoloogia instituudis tegeleb Tiit Lukk samuti puidu väärindamisega, aga mitte keemiliselt vaid mikroorganismide abil – näiteks tselluloos või ligniin. Joogitopsikute sees on näiteks plasti asemel ligniin, mis on biolagunev.

Maarja Kruusmaa: Professor Andres Krumme mõtleb välja, kuidas biolagunevast materjalist plasti teha. Probleemiks on, et praeguste biolagunevatest materjalidest tehtud plastide mehaanilised omadused ei ole sama head, kui naftast tehtud plasti omadused ning töötatakse selle kallal, et need samale tasemele saada. Huvitav teemade valdkond on seotud FinEst Twins’iga, mis on teaduse tippkeskus Tallinna Tehnikaülikooli ja Aalto ülikooli vahel ja tegeleb targa linna temaatikaga. Seal on mitu pilootprojekti nagu näiteks isejuhitava transpordi käima panek Rae valla ja Tallinna vahel, mikro elektrijaotusvõrgud – kuidas kohapeal energiat toota ja tarbida, kuidas hoonetest saada ülevaadet, mis on nende energiatõhusus või pandeemiakindlus. Arhitektuuri instituudiga koostöös on kõige huvitavam asi – kuidas simuleerida, planeerida rohelist linna. Tavaliselt kui sa mõtled arhitektuurist ja linnast, siis sa kujutad ette maju, kuid antud projektis on arhitektuur koos rohealadega, kuidas arhitekt sellist linna planeerib.

4. Milline osa on tudengitega koostööl teie igapäevatöös?

Hendrik Voll: Minu töö sellest koosnebki. Tagasi vaadates esimesele küsimusele võibolla ma viie aastasele ütlekski, et see periood kui sa oled 20-25, et see oleks sinu elu parim – see on minu ülesanne. Ma ise õpetan õppejõuna, me regulaarselt kohtume üliõpilastega, arutame asju.

Tiit Land: Hendrikul kui õppeprorektoril on kindlasti kõige suurem kokkupuude tudengitega. Rektoraadil on hea kokkupuude, kontakt üliõpilasesinduse juhatusega. Võibolla tasuks mõelda, kuidas seda veelgi regulaarsemaks teha. On traditsioonilised üritused, pidulikud üritused, suvemängud, vabariigi aastapäev… Ma näen, et üliõpilaskonna juhatusega on meil olemas mitteformaalne suhtlus, meil ei ole tugevat hierarhiat ja kui Stenil (ÜE juhatuse esimees) on midagi vaja, siis ta helistab mulle. Suhtlus on vaba.

Sven Illing: Hetkel on töös näiteks ideetalgud, kuhu tudengid saavad 7.oktoobrini esitada ideid, kuidas arendada ülikoolis annetuskultuuri. Tudengielu, õppetöö jaoks on ju ka võimalik annetusi küsida! Stipendiumite jaoks annetatakse hetkel 150 000-200 000 aastas ettevõtete ja eraisikute poolt, kuid me soovime seda mitmekordistada. Kuid mille jaoks, kellelt ja kuidas võiks veel annetusi küsida?

5. Milline oli teie tudengielu, kas võtsite osa tudengiaktivismist?

Tiit Land: Mina olen ainuke, kes on õppinud veel eelmise riigikorra ajal. Meil oli kursuste süsteem, kokkutulekud kursuste kaupa. Mina näiteks olin kursusevanem. Tol ajal muidugi üliõpilasaktivism oli natuke teine, tudengiorganisatsioone ei olnud, aga Tartus oli ülikooli klubi, kus küll tudengid käisid koos. Kursusevanemana pidin suhtlema õppejõududega, et millal on eksamid, käima stippi välja võtmas rahas ja jagama laiali. Elu oli ikka hoopis teistsugune, ühikas oli korralik tudengielu. Sellisel kujul nagu praegu on esinduskogu või, et üliõpilased saavad rektoraadiga rääkida, seda meil ei olnud.

Sven Illing: Mina olin üliõpilasesinduses ja ka üliõpilaskondade liidus esindaja ülikooli tudengite poolt. Üliõpilasesinduse valimistega seoses tuleb mul meelde, et mõtlesin, kuidas teha valimiskampaaniat. Võtsin kätte – oli ilus kevadine ilm, tudengid istusid muru peal, mul oli suur kimp nartsisse, millega ma ringi jalutasin ning jagasin lilli. Mäletan, et üks väga kena tudengineiu oli, kellel oli tohutult hea meel ja ütles, et see on tõeline noormees – lihtsalt annab lilli! Ja siis ma ütlesin, et mul tegelikult on valimiskampaania… 😀 Soovitan teistel ka oma valimiskampaanias lilli anda ja vahepeal võibolla ei olegi vaja öelda, et on valimiskampaania!

Hendrik Voll: Mina Tehnikaülikooli ajal ei olnud aktiivne. Tol ajal ülikool nagu ei soosinud väga tudengiaktivismi. Esimene päev öeldi kohe, et ah sa kukud nagunii välja, teine päev, et kui ei meeldi, mine minema – see tappis entusiasmi. Minu kõige aktiivsem tudengielu oli aga Washingtoni ülikoolis. See oli pool juhuse saatel, uued üliõpilased tulid ja neil polnud majutust ja mind majutati siis peaaegu terveks aastaks ühe kohaliku üliõpilaste meeskorporatsiooni juurde. Need peod on täpselt sellised nagu filmides on. Seal oli siis 25 aastasena minu kõige aktiivsem üliõpilasaktivism.

Tiit Land: Praegu on tõsine probleem, et tudengeid kukub palju välja, ei lõpeta ära. Kursusesüsteem ja see, kuidas kursused elasid ühikas koos aitas ka seda, et aidati üksteist, veeti kaasa.

Maarja Kruusmaa: Mina mäletan kogu oma viie aasta jooksul seda, et me alati õppisime koos enne eksamit. Läksime kellegi juurde ühikasse ja seletasime üksteisele, kuidas neid ülesandeid lahendada, siis läksime koos eksamile, vaatasime, mis hinde me saime ja siis pärast läksime tähistama. Oligi see, et me toetame üksteist, me peame kõik läbi saama, teeme need asjad koos ära. Ma tunnen, et praegustel tudengitel on seda tunduvalt vähem, kahju on natuke.

6. Kui saaksid esitada kuldkalale 3 soovi seoses ülikooliga, siis need oleksid…

Maarja Kruusmaa: Tehke nii, et meie arengukava kõik tulemusnäitajad oleks täidetud.

Tiit Land: Et riik rahastaks ülikoole adekvaatselt…

Maarja Kruusmaa: 1% kõrgharidusele! Ei 2%! 3%!

Tiit Land: Jah, 3% kõrgharidusele. Et järgmise aasta riigi eelarves kasvaks kõrghariduse rahastus vähemalt 100 miljoni euro võrra. Siis oleks nagu enam vähem, et suudaksime olla konkurentsivõimelised. Mul on üks soov veel – et loodus- ja täppisteaduslikud ained oleksid rohkem populaarsemad.

Maarja Kruusmaa: Et rohkem eesti keelt rääkivaid tudengeid hakkaks teadlaseks, sest varsti meil ei ole enam kedagi, kes räägiks eesti keelt Eesti teaduses. Tudengitele ei jõua tihtipeale kohale, et doktoriõpe ei ole lihtsalt õpe, vaid see on karjäärivalik, teadlase karjäär. Sealt saab ka välja minna avalikku sektorisse, ärisse, ettevõtlusesse jne.

Et tudengid oskaksid hästi matemaatikat ja kusjuures, et nad on õppinud seda ilma, et nad oleks selle käigus mingi trauma saanud.

Hendrik Voll: Minul on väga maalähedane soov – et me saaksime lõpetada nii nagu me alustasime, et me ei läheks enam kinni. Veel loodan, et ma kaotan duelli Tiiduga – et Tiit kirjutab kevadel rohkem lõpudiplomitele alla kui mina eksmatrikuleerimisel. Iga eksmatrikuleerimine on minu jaoks sisuliselt akadeemiline matus. Ma ei jõua nii palju matustel käia, kui ma praegu pean käima. Esimese aasta väljalangevus võiks kindlasti olla väiksem.

Sven Illing: Et veel targemad tudengid tuleks TalTechi. Mina soovin elada kaasa sellistele tudengi startup’idele nagu tänaseks päevaks Comodule. Et selliseid ägedaid vilistlasi nagu Comodule’i asutajad Kristjan Maruste, Teet Praks ja Heigo Varik, kes alustasid seda ettevõtet kui nad olid veel tudengid ja tudengivormeliga seotud, tuleks veel ja veel.

Hendrik Voll: Ja viimane kuldkala soov – loodame, et see Juulius Tipikas tuleb kõige popim blogi üldse!

Loe artiklit ka Juuliuse blogis