Küll aga võib öelda, et üliõpilased, kes on välisõppesse semestriks või kaheks siirdunud, on jäänud oma kogemusega väga rahule. Järgnevalt tutvustamegi kolme Tallinna Tehnikaülikooli tudengi välismaal õppimise lugu.

Tekst: Riina Potter, Erasmuse programmi üldkoordinaator | Fotod: erakogud

Kõik Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilased saavad kandideerida kuni 12 kuuks välisõpinguteks TalTechi partnerkooli. Välismaale õppima saab suunduda kas ülikooli kahepoolsete lepingute alusel või Erasmus+ programmi raames.

Hetkel on tehnikaülikoolil üle 570 kehtiva Erasmus+ lepingu, lisaks kahepoolsed ülikoolidevahelised lepingud, mis toetavad üliõpilasvahetust. Enim Erasmus+ lepinguid ning seega ka laiem valik õppekoha valimiseks on Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania ja Soomega. Ülikoolidevaheliste kahepoolsete lepingute hulgas on lepinguid ka väga kaugete riikidega, nagu Singapur, Lõuna-Korea, Mehhiko, Taiwan, Jaapan. ■

Brigita Mass, majandusteaduskond, European University Cyprus (Küpros)

Kui rääkisin, et veedan sügissemestri Küprosel, olid inimesed positiivselt üllatunud ja toonitasid, kui väga mul veab, et saan talvel soojas olla ning palju aega randades veeta. Küprosel on aga lisaks päikesele ja rannale ka nii palju muud. Mul on äärmiselt hea meel, et sain seda kõike läbi Erasmus+ programmi kogeda.

Nagu kõigil teistel, algas minugi teekond kandideerimise ja dokumentide vormistamise ning siis juba eluliste korralduste organiseerimisega. Alates juulist oli mind läbi Erasmus Student Networki Facebooki gruppide ja grupivestluste püsivalt Küprosel toimuvaga kursis hoitud. Läbi nende leidsin ka korteri, tutvusin oma korterikaaslastega ja sain kiirelt aimu, mis mind ees ootab.

Õppisin eraülikoolis European University Cyprus (8000 üliõpilast), mis kuulub Küprose väärikamate ülikoolide sekka. Õppetöös osalemine osutus äärmiselt mugavaks ja õppejõudude sügav pühendumus koos personaalse lähenemisega oli midagi, mida väga hindan. Sellele aitasid kindlasti kaasa väiksemad rühmad – olin tundides maksimaalselt 30 tudengiga, üldjuhul jäi see arv 15 kanti.

Kooliga seoses oli ka asju, millega pidin harjuma. Aeg kui selline omab Küprosel teistsugust kontseptsiooni: on tavaline, et kohale jõutakse pool tundi hiljem kui kokku lepitud. Samuti pannakse kvantiteedi asemel rohkem rõhku kvaliteedile: materjali maht loengutes oli väiksem, kui olin TalTechis harjunud, lisaks kordasid õppejõud juba läbi võetut rohkem.

Vahetussemestri jooksul oli mul võimalus reisida riikidesse, mille kultuuri olin saanud seni vaid meedia kaudu kogeda. See on äärmiselt eriline võimalus, mis väliskülalisüliõpilaseks minemisega kaasneb ja tänu millele mul oli võimalik oma vahetussemestrist maksimum võtta. Välisõpe on üks periood elus, kus saab korraks oma argipäevast välja astuda, hiljem on raske leida uut ajavahemikku, et impulsiivselt reisida, argipäeval koosviibimisi organiseerida ja seda kõike koos aktiivsete noortega üle maailma.

Kristiina Angela Kelder, inseneriteaduskond, University of Twente (Holland)

Otsuse välisõppesse minna tegin juba enne TalTechi astumist. Teadsin, et soovin seda kogemust – näha maailma, tutvuda inimestega, saada iseseisvamaks, reisida ning võrrelda õppemeetodeid koduülikooli omadega. Soovisin minna kohta, mis oleks piisavalt kaugel, et maailma näha, kuid piisavalt lähedal, et Erasmus+ stipendium aitaks kulusid katta. Leidsin sobiva koha Madalmaades: valituks osutus University of Twente.

Olenemata sellest, et elasin Madalmaade kohta küllaltki väikeses linnas, oli tegevust palju. Igal õppekaval oli oma üliõpilasühendus, mis organiseeris nii töötubasid, ettevõtete külastusi, reise kui ka pidusid. Liikmetel oli võimalus veeta aega puhketoas, saada abi vanematelt tudengitelt ja käia üritustel. Tegevusi jätkus igaks nädalaks.

Õppetöö oli oodatust palju intensiivsem, kuid samas väga huvitav. Tunnis oli töine keskkond – õpilased töötasid kaasa, küsisid, õppejõud olid motiveeritud. Kiirem tempo motiveeris ka ise rohkem tööd tegema. Erinevalt Eestist on seal projektipõhine õpe. Ühes poole semestri pikkuses moodulis õpiti kindlaid teoreetilisi aineid, mis toetasid grupiga tehtavat mooduli projekti. Õppides vaid matemaatika või füüsika teooriat, ununeb kergelt, miks see tulevikus vajalik on, kuid oskusi kohe kasutusse pannes kinnistub teooria ning tõuseb ka motivatsioon õppida raskemaid aineid ja näha nende kasulikkust.

Ülikoolilinnakus oli kõik vajalik olemas selleks, et sealt lahkuma ei peaks: õppehoonete kõrval pood, Subway, Starbucks, erinevad spordiväljakud ja baarid. Mais avati ka välibassein, kus soojemate ilmade korral sai ujumas käia ja päikest võttes eksamiteks valmistuda.

Erasmus+ on tasakaal õppetöö ja reisimise-avastamise vahel. Reisides on lihtne uusi tutvusi luua ning õppida keelt ja avardada silmaringi. Olen rahul, et läksin. Eemalolemine õpetab end paremini tundma ning annab uue perspektiivi Eesti elule. ■

Anastassia Umrihhina, majandusteaduskond, Polytechnic Institute of Viana do Castelo (Portugal)

Kas oled kunagi kuulnud Erasmus programmist? Arvatavasti. Aga kas oled mõelnud, et võiksid Erasmuse programmiga kuhugi minna? Ilmselt ei? Ülikooli astudes mõtlesin ka mina samamoodi: tahtsin kiiresti ülikooli lõpetada, hea töö saada ja teha kõiki teisi täiskasvanute asju. Täna olen aga äärmiselt tänulik ja rahul, et otsustasin seda võimalust kasutada.

Portugali minek on üks mu parimaid otsuseid. Ma ei oska muidugi öelda ega ka oletada, kas mõnes teises kohas oleks mulle samuti nii palju meeldinud kui seal. Tean ainult seda, et mul õnnestus õppida tundma imeilusat riiki, luua häid suhteid kohalike ja teiste Erasmuse programmi tudengitega ning nautida kõike seda, mida Portugal pakub. See andis mulle tohutult palju unustamatuid mälestusi ja ülevoolavaid emotsioone. Lisaks see erekollane päike, mis mind iga päev energiaga laadis ja mida sooviks ka teistele edasi anda.

Portugali minnes tasub valmis olla selleks, et kogu riigis on kombeks kõike väga rahulikult võtta. See tähendab, et alati jäädakse hiljaks. Ja seda ei peeta mitte ebaviisakuseks, vaid elustiiliks, millega harjub üsna kiiresti. Ajapikku hakkasin seda ka nautima.

Kaks asja, mis mind kõige rohkem üllatasid, olid inimesed ja loodus. Inimesed Portugalis on kogu aeg valmis aitama. Ka siis, kui neilt pole abi palutud. Kindlasti on plussiks ka kohalikud hinnad ja imeline rahvusköök. Nende kombinatsioon teeb elu Portugalis tõeliselt mõnusaks. Köök on piiramatult rikas ja maitsev ning sõltuvalt piirkonnast on kohvikutes ja restoranides vähemalt poolteist korda odavam kui Eestis.

Kui sa ikka veel kahtled, kas tasub või ei tasu Erasmus+ programmist osa võtta, siis mul on sulle vastus olemas. Kindlasti tasub! Ainukeseks tagajärjeks on see, et sa ei saa kõiki õppeaineid oma TalTechi kursakaaslastega koos teha, vaid sooritad need kas varem, hiljem või üldse teises riigis. Kindlasti tasub mõelda, millises riigis sooviksid elada, ning vaadata seejärel läbi Tehnikaülikooli pakutavad partnerkoolid, mis selles riigis asuvad ja mis sobiksid sinu õppekavaga. Ära tee otsust uisapäisa, vaid võrdle õppekavasid ja küsimuste korral kontakteeru külalisülikooliga. See on eeltöö, mis on vaja iseseisvalt teha. Kõige muuga aitavad juba meie enda või külalisülikooli mobiilsustöötajad. Sinu poolt on vaja ainult soovi minna!