Meri on, meri jääb, kuid tudengielu olema peab

Taavi Tamm, Eesti Mereakadeemia laevajuhtimise 4. aasta tudeng

Neli aastat tagasi andsin tudengielule oma sõrme, kuid see võitis imekiirelt minu südame. Praeguseks on kõik kulmineerunud sellega, et olin Tehnikaülikooli aasta tudeng 2021, esinduskogu eesistuja, TalTech Eesti Mereakadeemia Üliõpilaskogu esimees; olen Eesti kõrgkoolidele mõeldud mälumängu Unimemory üks eestvedajaid ning löön igapäevaselt kaasa teistes projektides, et tüürida tudengielu õnnesadama suunas. See kõik on andnud mulle hulgaliselt mälestusi, mis ei unune eal. Paljusid imelisi hetki on võimatu sõnadesse panna ning ilmselt ei tasu kõike ka päevavalgele tuua. Kuid nad talletuvad igavesti minu südamesoppi ja annavad pikkadel mereteedel jõudu.

Minu teekond tudengiaktivismini algas sellest, kui kohtusin Mereakadeemia üliõpilaskogu legendi Marek Siinvertiga, kes mind kohe pardale võttis. Üks hetk võib muuta kõike: tagasihoidliku tudengina, kes ei teadnud tudengielust väga midagi, oli mul järsku võimalus vastata igale võimalusele ja pakkumisele jaatavalt. Oma purjedele sain tõelise tuule sisse esinduskokku kandideerimisega, positiivse üllatusena anti mulle võimalus tüürida esinduskogu eesistujana. Silme ette tulevad muidugi ka vabariigi aastapäeva varahommikused tipikate marsid Toompeale ja lipukandmised, kus preemiana saab üks kord aastas rektoriga ka natukene teistsugust sporti harrastada. Minu üheks suurimaks elamuseks on kindlasti olnud võimalus saada osa Arktika ekspeditsioonist Admiral Bellingshauseni pardal, kus sain tunda mere mitut palet ning seda tõelist mereromantikat, millest seni olin vaid legende kuulnud.

Tundmatus kohas vette hüppamine ja kõigega nõustumine on olnud minu edu ja seikluste saladus ja kuigi vahel olen pidanud sellepärast veetma magamata öid, on kõik olnud seda kuhjaga väärt. Minu jaoks on tudengielu sõprus, headus ja sisemine südamehääl, mis paneb mind naerusuiselt hommikuti voodist üles tõusma, et midagi luua ja veeta aega inspireerivate inimestega. Mullu veetsin oma praktika-aasta mööda maailma seilates, kuid panustasin iga maismaal oldud hetke tudengielu edendamisele. Meri õpetab veelgi rohkem hindama neid inimesi ja tegemisi, mis meid iga päev ümbritsevad.

Ärge mõelge, kallid sõbrad, vaid hüpake samuti pea ees sisse ja te leiate omale teise perekonna koos suurepäraste võimalustega. Ning pidage ikka meeles tudengielu tähtsaimat reeglit: „Töötage nagu kaptenid, kuid lõbutsege nagu piraadid!“

Uued algused on põnevad, aga hirmsad

Karoliina Rebane, riistvara arenduse ja programmeerimise 3. aasta bakalaureusetudeng

Esimene päev ülikoolis. Ilm on ilus, inimesed kogunevad, et valmistuda orienteerumiseks ülikoolilinnakus. Uued algused on põnevad, aga ka veidi hirmutavad. Ma ei tunne mitte kedagi, kuid õnneks paigutatakse kõik inimesed tiimidesse ja pinge kaob. Leian sealt paar sõbralikku nägu.

Teine päev ülikoolis. Tutvustatakse tudengiorganisatsioone ning kõik tundub nii põnev. Korraks on tunne, nagu tahaks kõikidesse liikmeks minna. Hoiatatakse, et see pole väga mõistlik. Väga lahe on näha, kuidas tudengid on nii elevil sellest, mida teevad. Endamisi mõtlen veel, et soovin ka selline olla.

Tarkvaraarenduse klubisse Lapikud viis mind huvi programmeerimise ja arvutite vastu, jäin seltskonna pärast. Olen end lapsest saati pidanud halliks hiirekeseks, kes pelgab uute inimestega tutvumist, nüüd leidsin teise kodu teiste introvertide seas. Small-talk’i asemel rääkisid nad põnevatest projektidest või tegid nalja selle üle, kuidas mingi ülesanne on lahendatud ootamatul viisil. See oli imeline kombinatsioon meelelahutusest ja haridusest, õppisin kogu aeg midagi uut. Veetsin pikki tunde Lapikutes õppides või põnevaid vestlusi pidades, sageli magasin kontoris diivanil, kuna tahtsin eksamiperioodil pika kodutee arvelt aega säästa.

Ühel sessiperioodi üritusel „TalTech Allnighter“ oli lisaks teraapiakoertele ja massaažikooli õpilastele kohal Robotiklubi, pakkudes võimalust üks lihtne robot oma kätega valmis teha. See oli mu esimene kokkupuude Robotiklubiga. Kõrvaltvaatajale võis minu iseliikuv robot tunduda üpriski kurva välimusega, minu jaoks aga avanes uus maailm, kus metallikolakatest ja juhtmepuntratest said põnevad süsteemid. Tahtsin rohkem teada saada, liitusin Robotiklubi kursusega ning tundsin ka seal, et mind on soojalt vastu võetud.

Pealtnäha võis kõik hästi paista, kuid umbes aasta hiljem kogesin läbipõlemist. Mitu kuud möödus vägagi tumedates toonides, suuremal osal päevadest ei saanud ma voodistki välja. Umbes sel ajal tekkis võimalus kandideerida ka Robotiklubi juhatusse. Kuigi kartsin, et ma pole piisavalt taastunud, teadsin kohe, et tahan seda teha: hirmust suurem oli soov klubi arengusse panustada ja teistele võimalusi juurde luua. Tagasi vaadates saan öelda, et just vastutus lisaks millegi muu kui enda eest aitas mul „august“ välja tulla. Tundsin, et teen asju suurema eesmärgi nimel ja see andis jõudu.

Kui võimalused on piiritud, siis mis oleks kõige suurem asi, mida teha? Robotiklubis oli juba mõnda aega olnud jutuks oma robootikavõistluse korraldamine. Mõtlesin, et ma ei tea küll igat sammu, aga ma väga tahan seda teha. Tegin algust, andsin endast parima ja umbes kuus kuud hiljem toimus TalTechis esmakordselt Leidlike Inseneride Tehnoloogiafestival. Siiamaani mõtlen vahel hämmeldunult „vau, me tõesti tegime selle ära“.

Olen tänulik, et leidub inimesi, kes mõtlevad teistele ja panustavad palju aega sellesse, et vägevaid asju korda saata. Põhimõtteliselt on TalTechis tudengitele võimalused piiritud, vaja on vaid julget pealehakkamist ja usku iseendasse!

Kuidas elu tundma õppides lõpetada kool

Brigitta Uibo, ärinduse 3. aasta tudeng

Üks olulisemaid tudengiorganisatsioone minu elus on kindlasti BEST-Estonia. Tänu BESTile alustasin oma tudengiaktivisti eluga ning olen saanud sealt sõbrad, kursusekaaslased (keda ära ka tunnen), esimese võimaluse korraldada nullist suurüritusi ja koormatäie ägedaid mälestusi. BESTis ei ole ükski idee võimatu ning tänu sellele olen saanud vingete inimestega korraldada erakordseid sündmusi. Näiteks eelmisel aastal korraldades karjääriüritust Võti Tulevikku soovisin hakata tegema taskuhäälingut. Tegin selle ära, nüüdseks on Võti Tulevikku podcast pea aasta vana ja tänu uutele BESTikatele edasi arenemas.

Liitudes majandusteaduskonna esindajana üliõpilasesindusega sain teada, et seegi on tegelikult vinge koht ägedate inimestega. Kuna sealne keskkond meeldis mulle, hakkasin edasi tegutsema tudengielu rahanduskomisjonis ja tudengiajakirja Studioosus peatoimetajana.

Kõik see ja palju rohkemgi veel on aidanud mul muuta pea kolm aastat Tehnikaülikoolis kõige lahedamaks perioodiks minu elus siiamaani. Olen õppinud, kuidas oma aega planeerida loengute, projektide ja töö vahel, juhtida tiimi, suhelda ettevõtetega ja kuidas seda kõike tehes siiski lõbutseda.

Kuna ettevõtted tänapäeval vaatavad pigem oskusi kui hindeid, tahaks öelda, et sain oma erialase töö just tänu aktiivsele tudengielule ja sellest õpitule. TalTech on ülikool, mis pakub kvaliteetse hariduse kõrval ka värvikat ja mitmekülgset tudengielu. Lubades tudengitel harjutada ja teha vigu tudengiorganisatsioonis või projektis, annab see meile suurema kogemuse kui lihtsalt loengust loengusse käies.

Õppisin Tallinna Ülikoolis, tudengielu elasin TalTechis

Henri Suomalainen, maapõueressursside magistrant

Kuna lõpetasin gümnaasiumi matemaatika-füüsika klassi kuldmedali ja olümpiaadivõiduga, olid kõik teed valla. Valik Tallinna ja Tartu vahel oli lihtne: Tallinn tundus kodusem ja rohkemate võimalustega. Mulle on alati meeldinud väga aktiivne olla. Õppimiseks aga valisin kõige laiapõhjalisema loodusteadusliku bakalaureuseeriala Eestis. Integreeritud loodusteadusi sai õppida Tallinna Ülikoolis, kuid teadsin, et soovin oma õpinguid siduda ka Tallinna Tehnikaülikooliga.

Liitusin tantsuansambliga Kuljus ja kuna mitmel õhtul nädalas tuli oma sammud igal juhul Mustamäele seada, siis juba teisel kursusel asusingi külalisüliõpilaseks ka TalTechi. Loenguid ja praktikume läbi viinud õppejõud rääkisid nii põnevalt ja innustavalt ning tekitasid minus veelgi enam soovi ka Tallinna Tehnikaülikooli õppima tulla. Õppimise kõrvalt hakkasin osa võtma ning panustama ka Tehnikaülikooli tudengiellu, see tundus minu jaoks lihtsalt nii võimas ja äge. Nii et esimesed kolm aastat küll õppisin Tallinna Ülikoolis, kuid oma tudengielu elasin juba siis Tallinna Tehnikaülikoolis.

2019. aastal, pärast Kuljuse 70. juubelit, valiti mind Kuljuse presidendiks. Vedasin oma kabinetiga eest nii Kuljuse siseüritusi kui ka suhtlust kooli teiste tudengiorganisatsioonide ja kultuurikollektiividega. Tänu Kuljusele olen saanud ülikooli tähtpäevadel täita ka väga austusväärset rolli – kanda aktusel Eesti Vabariigi või Tehnikaülikooli lippu.

2020. aastal asusin ametlikult magistriõpingutele Tallinna Tehnikaülikooli maapõueressursside õppekaval. Liitusin ka rahvusvahelise tudengiorganisatsiooniga BEST-Estonia, sest olin juba varem kuulnud, kui ägedad peod ja võimalused neil on. Läbi aastate olen saanud seal proovile panna erinevad oskuseid alates müügitööst kuni disainini ning kohtunud väga aktiivsete ja mitmekülgselt põnevate inimestega. Tänu BEST-ile olen saanud osa ka rahvusvahelistest projektidest, praegu olen tänu BEST-Estoniale Eesti suurima tudengite karjääriürituse Võti Tulevikku 2023 turundusjuhiks ning seeläbi saanud kuhjaga uusi kogemusi.

Huviga hoian silma peal ka TalTechi Vesinikuorganisatsiooni ehk TiVo tegemistel, kellega liitusin 2022. aasta sügisel.

Lisaks eelnevale aitan tihti kaasa ülikooli ürituskorralduse keskuse tööle. Kõige meeldejäävamaks on siiani kindlasti 2021. aasta Linnakupidu, mis toimus mu sünnipäeval 10. septembril ning mille korraldamisse sain ka ise panustada. Veel enne õhtust pidu sain Kuljusega esineda Leiutajate laulu- ja tantsupeol, teha huvilistele linnakutuure ja nautida tudengiorganisatsioonide viievõistlust. Kes ei sooviks, et nende sünnipäeval oleks kohal palju häid sõpru ning et õhtusel peol esineb Terminaator ja Anne Veski!

Tihti tundub, et tudengiaktivistid käivad koolis pigem tudengielu kui õppimise pärast, kuid mina lõpetasin bakalaureuseõppe cum laude ning ka praegu magistriõppes on mul kogu selle tudengielu kõrvalt üpriski head hinded. Kindlasti võtan veel meie ülikooli tudengielust viimast – osalen aktiivselt ka teiste tudengiorganisatsioonide ja kultuurikollektiivide üritustel ja kontsertidel, võimalusel panustan ühisprojektidesse ja Tallinna Tehnikaülikooli tudengkonna arengusse. On ülimalt tore, et igal tudengiorganisatsioonil ja kollektiivil on oma nägu, kuid tihti on just need tudengiaktivistid, kes korraga mitmes organisatsioonis, ühendavateks lülideks, mis innustavad uutele koostöödele ja mõtetele.

Kindel on see, et tudengielu saab olema täpselt nii põnev, kui huvitavaks selle iseendale ja teistele kaastudengitele teed, ning kõik tunnid, mis sellesse panustad, tasuvad ennast ära! Ja nagu varemgi öeldud: õpi ükskõik mis koolis, aga tudengielu ela ikka Tallinna Tehnikaülikoolis!