Georg Kõivumägi | Fotod: Artur Lindegron, Timo Anis, FSAE Photography

Üle ilma tehnikaülikoolides õppeaasta jooksul valmivate tudengivormelite kõrghetk on suvistel võistlustel. Võistlusreisil selguvad talvise töö tulemused: mis aladel ollakse teistest üle, millised on vormeli kitsaskohad ja kust saab veel sekundeid võita. Saadud kogemus pannakse sügiseti uute autode kontseptsiooni aluseks ja selle põhjal projekteeritakse masin, millega järgmisel suvel stardis olla.

Eelmisel suvel valmis TalTechi ja Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengitel täiesti uus elektrivormel ja arendati edasi isejuhtiva vormeli platvormi. Mõlemad autod läbisid tubli hulga testkilomeetreid ja kuigi võistluseid ei korraldatud, sai meeskond piisava kogemustepagasi uute autode ehitamiseks. Elektrivormeli arenduses sai eesmärgiks parandada töökindlust ning võtta kasutusele kitsam ja kergem rehv. Isejuhtiva vormeli ehituses võtsime plaani vähendada autonoomse süsteemi massi ning jõuda võimalikult lähedale juhiga sõitva vormeli kiirusele.

Mai lõpuks sai meeskond mõlemad autod ratastele ja sõitma, muudatusi ja uuendusi on uutel vormelitel hulganisti. Elektrivormel sai endale kitsamad ja kergemad, kuue tolli laiused rehvid. Rehvide potentsiaali maksimaalseks ärakasutamiseks tuli muuta vedrustuse kinemaatikat. Kuna kerel on ressurssi kahe hooaja jagu, siis kandus see otse eelmisest hooajast üle ning vajalikud kinemaatika muutused õnnestus teha uute õõtshoobade, velgede ja käänmikega. Teist aastat on vormeli küljes isearendatud pidurisadulad, uue kontseptsiooniga on mullused töökindlusprobleemid seljatatud. Uued on ka esitiib ja difuusor, mis muudavad varasemaga võrreldes aerodünaamikapaketi mõju juhi jaoks kurvi- ja rullumisolukorras stabiilsemaks ning ettearvatavamaks. Elektroonikaosakonnas on töökindluse parandamiseks valminud uus juhtmestus ning on arendatud trükkplaatide tarkvara. Mootorite juhtimissüsteem on ümber kirjutatud, et torque vectoring’i ja läbilibisemiskontrolli abil võtta mootoritest maksimaalne võimsus ilma rehve üle koormamata.

Isejuhtivale vormelile on tehtud palju muudatusi nii tarkvara- kui ka mehaanikaosakonnas. Vormeli massi on vähendatud uue pneumaatilise pidurisüsteemiga ja kompaktselt paigutatud isejuhtivussüsteemi kontrolleriga. Kogu tehnika, mis teeb vormeli isejuhtivaks, kaalub vaid kaheksa kilogrammi. Tarkvaraliselt on teinud suure arengu kaamerad, mis töötavad mono seades. Uue LiDARi konfiguratsiooniga tuvastab vormel koonuseid poole kaugemalt kui varasematel aastatel. Arendused LiDARi ja kaameratega võimaldavad täpsemat raja kaardistamist ning lokalisatsiooni, tänu millele sõidab vormel veel kiiremini.

Siht on mõlema vormeliga võistlustules olla. Veebruaris toimunud võistlussarja põhiste viktoriinide alusel on elektrivormel registreeritud Itaalia, Austria ja Hispaania võistlusele. 2018. aastal võitis Tallinna meeskond Itaalia võistluse, 2019. aastal oli Austrias kolmas ning Hispaanias tugev viies. Isejuhtiv vormel läheb 2019. aasta võitu kaitsma Tšehhi ja lisaks osaleb Ungari võistlusel. Hetkeseisuga toimub Austria 25.–29. juulil, Hispaania 2.–8. augustil, Tšehhi 26. juulist 1. augustini ja Ungari 3.–8. augustil. Elektrivormelil on koht olemas ka enne jaanipäeva toimuvale eelvõistlusele Ungaris, mis annab võimaluse enne ametlikke võistlusi läbida tehnilised kontrollid ja esimesed võistluskilomeetrid.

Siiski, võistluste toimumises pole midagi kindlat, sest näiteks Itaalia võistlus on lükatud oktoobrisse ja ülejäänud proovivad ürituse korraldada vähendatud osalejatega. Saksamaa osavõistlus, mis on Euroopa suurim, on otsustanud staatilised võistlusalad korraldada virtuaalselt nädal enne füüsilist üritust, kus võisteldakse dünaamilistel aladel.

Tudengivormeli sarjas on staatilised võistlusalad kuluaruande koostamine, fiktiivse äriplaani koostamine ja disainikaitsmine. Disainikaitsmine on kõige suurema kaaluga staatiline ala, sest selle raames peab kaitsma auto projekteerimisel tehtud otsuseid automaailma tippinseneridele F1-st ja autotööstusest. Dünaamilised alad on kiirendus, kaheksasõit, kvalifikatsioon ja kestvussõit. Kiirendus on 75 meetrit pikk sirge, millega testitakse auto kiirendusvõimet. Kaheksasõiduga testitakse auto külgpidamist ja kvalifikatsiooni ehk ühe ringi sõiduga otsustatakse kestvussõidu stardijärjekord. Kestvussõidu pikkus on 22 km ja turvalisuse eesmärgil sõidetakse seda ühekaupa.

Enne võistlusreisile minekut on meeskonnal jäänud veel hulganisti testimist. Vaja on üles leida töökindlust pärssivad vead, seadistada vedrustus ja aerodünaamikapakett ning treenida juhte. Isejuhtival vormelil tuleb programmeerida algoritme täpsemaks ja kiiremaks, et ringiajast kärpida viimaseidki sekundeid. Meeskond pingutab, et peale konkurentsita vaheaastat saaks uuesti võistelda ja võita, nüüd jääb ainult loota, et võistluskarussell tänavu ikka käima lükatakse.

Jälgi Tudengivormeli käekäiku: www.formulastudent.ee