Küsimus, kuidas muuta need arutelud konkreetseteks ja mõjuvõimsateks muutusteks, on ülioluline. Edu võti peitub tihedas koostöös üliõpilasesinduse, TalTechi osakondade ja juhtkonna vahel ning tudengite hääle jõulises esindamises ka üleriigilises mastaabis. Koostöö ja ühtsus on hädavajalikud, sest väikese riigina on meie edasiviiv jõud ühistes ideedes ja tegudes.

Tõhusam tugi

Tudengite Hääl on Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesinduse algatus, mille eesmärk on tuua kokku tudengid ja ülikooli töötajad arutama tudengitele olulisi teemasid ning leida ühiselt lahendusi. Selline koostööformaat loob võimaluse, et tudengite häält mitte ainult ei kuulata, vaid see saab suunata ka ülikooli arengut. Ürituse eel koguti sisendit küsitluste kaudu, kaasates tudengeid ja tudengiorganisatsioone üle kogu ülikooli ning kõigist õppeastmetest.

Õppeteemalises laudkonnas tõid tudengid välja, et eksamiperioodide koormus vajaks ühtlasemat jaotust. Lahenduseks pakuti õppejõudude ühist kalendrit, kuhu lisataks eksamite ja suuremate ülesannete tähtajad. Leiti ka, et programminõukojad ei paku tudengitele piisavalt võimalusi kaasarääkimiseks, ja rõhutati, et tudengite tagasiside ÕISi kaudu peab olema reaalselt arvesse võetav. Lõputööde puhul oodatakse rohkem heade praktikate tutvustamist, mis aitavad tudengitel paremini oma tööprotsessi juhtida.

Vaimse tervise teemal tegid tudengid mitu olulist ettepanekut. Näiteks vahenädala lisamine tavapärase sügisese vaheaja asemel tundus osalenutele hea mõttena, kuid enne selle rakendamist soovitati korraldada uuring töötajate ja tudengite seas, et vältida valede ootuste teket. Lisaks pakuti välja, et vaimse tervise ja ajaplaneerimise kursused võiksid olla osa õppetööst juba esimestel nädalatel, et aidata tudengitel paremini kohaneda.

Leiti, et ülikoolilinnaku atraktiivsema ja funktsionaalsema arengu jaoks on oluline suurendada koostööd kinnisvaraosakonna ja üliõpilasesinduse vahel. Õpiruume on järk-järgult lisandumas, samas on ruumide registreerimissüsteemi arendamine venimas, mis raskendab ruumide kasutamise planeerimist. 

Ülikooli raamatukogu võiks olla pikemalt avatud ja pakkuda tudengitele rohkem puhkekohti, et soodustada tasakaalu õppimise ja taastumise vahel. Välja pakuti raamatuklubi loomine, mis aitaks arendada kogukonnatunnet ja soodustada mõttevahetust erinevatel teemadel. Samuti nähti võimalust lisada raamatukogu ürituste kavasse lühikesi ja praktilisi seminare. 

Paremad süsteemid

Üks TalTechi tudengite murekoht on killustatud digikeskkond. Hetkel kasutatakse paralleelselt näiteks Moodle’it, ÕISi, Discordi ja tudengiportaali, kuid nende integreerimise puudumine tekitab segadust ja vähendab kasutajamugavust. Kas oleks aeg luua ühtne platvorm, mis ühendab kõik olulised funktsioonid ruumide broneerimisest õppejõudude tagasisideni? Tudengiportaalil on potentsiaali muutuda peamiseks infokogumiks, kuid praegu on see alakasutatud. Pakuti välja ka ÕISi täielikku moderniseerimist ning tehisintellekti ja masinõppe rakendamist, näiteks personaalsed teavitused ja ülesannete meeldetuletused, mis muudaksid õppimise sujuvamaks.

Ka praktikavõimaluste leidmiseks puudub ühtne ja tõhus süsteem. Kuigi majandusteaduskonnas on olemas praktikaportaal, on teised teaduskonnad alles liitumas ja infovoog on killustatud. Mitmed praktikakohad kasutavad ära tudengite vajadust praktika järele, pakkumata tasu. Lahenduseks pakuti välja ühtse praktikaportaali loomist, kus ettevõtted ja teaduskonnad saaksid pakkuda läbipaistvalt võimalusi, ning koolisiseste praktikakohtade lisamist erialadele, kus väliseid kohti napib. Lisaks peavad programmijuhid, praktikakuraatorid ja õppekonsultandid olema aktiivsemad tudengite juhendamises ja kommunikatsioonis.

Laiemad karjäärivalikud

Aruteludes kerkis esile, et tudengitel puudub tihti piisav teadlikkus doktorantuuri tegelikest võimalustest ning sageli nähakse seda kui alatasustatud ja ebastabiilset elustiili. Tegelikkuses on doktorantuuri võimalused palju mitmekesisemad – kõrge algpalk, rahvusvahelised projektid ja võimalus tööturul konkurentsivõimelisem olla. Personaalne lähenemine ja teadlikkuse tõstmine võiks aidata murda müüte ja motiveerida tudengeid oma akadeemilist teekonda jätkama.

Inseneriõppe tudengid tõid aruteludel esile, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata praktiliste oskuste arendamisele ja laborite varustatusele. Ka õppejõud rõhutasid vajadust suunata rohkem ressursse laboritesse, et tudengitel oleks võimalik omandada tänapäeva tööturul vajalikke oskusi. Lisaks tunti puudust valdkonnapõhistest projektidest, mis aitaksid tudengeid praktiliste probleemide lahendamisel ja meeskonnatöö kogemuste omandamisel.

Üks arutelu oluline järeldus oli, et inseneritudengitele tuleks pakkuda rohkem võimalusi suhelda ja teha koostööd erasektoriga. Praktikapõhised kursused, koostöö ettevõtetega ja valdkonnaspetsiifilised häkatonid võiksid olla olulised sammud inseneriõppe kvaliteedi tõstmisel.

Tudengite hääl kõlab üle Eesti

Tudengite aktiivne osalemine nii ülikooli kui ka riigi tasandi aruteludes on olnud märkimisväärne, kuid murettekitav on näha, kuidas eri osapoolte hoiakud võivad selle mõju piirata. Eesti ülikoolide tudengkonnad, sealhulgas TalTechi üliõpilasesindus, on seadnud eesmärgiks tagada, et tudengite hääl oleks kuuldav ja mõjus ka riiklikul tasandil.

Viimastel kuudel on olnud peamiseks fookuseks tasuta kõrghariduse säilitamine ja tulemusstipendiumite kaotamise tagajärgede leevendamine. Need teemad on tõstatanud sisuka dialoogi üliõpilasesinduste, Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) ja haridus- ja teadusministeeriumi vahel. Samas on tudengiesindajad juhtinud tähelepanu kommunikatsiooniprobleemidele ministeeriumiga, rõhutades vajadust konstruktiivsema koostöö ja avatud dialoogi järele.

TalTechi üliõpilasesindus on algatanud mitmeid küsitlusi ja ideekorjeid, et mõista paremini tudengite ootusi ja muresid. Ka esinduskogus koguti arvamusi, mis peegeldavad üliõpilaste erinevaid vaatepunkte ja annavad väärtusliku aluse edasiste seisukohtade kujundamiseks. 

17. oktoobril kogunesid tudengid Stenbocki maja ette, et näidata selgelt ja avalikult oma seisukohta tasuta kõrgharidusse. Tasuta kõrghariduse säilitamise teemaline rahvaalgatus kogus ligi 8000 allkirja, suunates tähelepanu kõrghariduse rahastamise probleemidele. Näeme, et tasuta kõrgharidus on oluline mitte ainult tudengitele, vaid kogu ühiskonnale.

Tudeng kui riigi rahakott?

TalTechi tudengid on olnud aktiivsed nii ülikooli senatis, esinduskogus kui ka Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) tegevustes, juhtides järjepidevalt tähelepanu kõrghariduse rahastamise kitsaskohtadele. Hiljutisel senati seminaril tõstatus teravalt küsimus, miks tudengite muredega ei arvestata, ning arutelud kaldusid isegi ideedele, mis suurendaksid tudengite rahalist koormust – vastupidiselt tudengite selgelt väljendatud ootustele ja seisu­kohtadele.

See lähenemine ei ole mitte ainult ebaõiglane, vaid ka ohtlik kõrghariduse jätkusuutlikkusele. Tasuta kõrgharidus ei ole privileeg, vaid oluline investeering riigi tulevikku – väärtus, mida tudengid ei lase kaduda. Tudengid ei peaks leevendama riikliku rahastuspoliitika vajakajäämisi. Meie esindajad on korduvalt rõhutanud, et lahendused tuleb leida süsteemsetest reformidest, mitte lükata vastutust nendele, kes juba niigi pingutavad oma õpingute ja elamiskulude tasakaalus hoidmise nimel. 

Ülikoolide ja tudengite peamiseks fookuseks peaks jääma haridus, teadus, innovatsioon ja tulevikuarendus – mitte tuluteenimine ja rahastusvõimaluste otsimine. Enne kärbete ja lisamaksude kaalumist tuleb analüüsida, kuhu olemasolevad vahendid suunatakse ja kas neid kasutatakse tõhusalt. Lahenduste otsimise aluseks peab olema läbipaistvus ja vastutus, mitte üksnes surve leida uusi tuluteenimise viise.

Koos teiste kõrgkoolide ja EÜLiga oleme pakkunud ka alternatiive hariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse toetamiseks. Näiteks on esile tõstetud ettevõtete suuremat kaasamist rahastamisse haridusfondide või maksusoodustuste kaudu, samuti vajadust parandada õppetoetuste ja õppelaenu süsteemi, enne kui kaaluda täiendava eraraha kaasamist, näiteks välistudengitelt õppemaksude kaudu.

Tudengid toetavad rahastamismudeleid, mis keskenduvad kvaliteedile, mitte kvantiteedile. Pooldame kõikide Eestis pakutavate õppekavade ülevaatamist, et vältida dubleerimisi ja ressursi raiskamist, ning peame vajalikuks riikliku strateegia loomist, mis selgitaks välja, millised erialad vajavad eritähelepanu riigi arenguvajaduste valguses.

Tudengite hääl ei ole pelgalt sõnakõlks, vaid selge signaal, et riiklikud otsustajad peavad võtma vastutuse ja astuma samme õiglasema haridussüsteemi suunas. Me jätkame oma hääle kuuldavaks tegemist nii ülikoolis kui ka väljaspool, et tudengite vajadusi ja huve ei unustataks ega eirataks.

Artikkel ilmus Tehnikaülikooli ajakirjas Mente et Manu.