Saara Suurkivi, Kristjan Taimla | Fotod: Formula Student Germany ja FS Team Tallinn

10. juuli hilisõhtul panime bussidele hääled sisse, et suunduda hooaja esimesele võistlusele. 2400 km hiljem saabusime umbes kella nelja ajal hommikul Itaaliasse Dallara autotehase parklasse, et FEST23-le viimast lihvi anda ning auto tehnilisteks kontrollideks valmis panna. Kell 8.30 saime võistlusalale sisse ning hooaja esimene võistlus sai alata!

Esimene elamus oli nii meeletu kuumus, et bussist välja astudes oli justkui sein ees. Järsku oli temperatuur ligi 20 kraadi võrra kõrgem kui tavapäraselt Eestis. See oli esimene väljakutse nii meeskonnale kui ka vormelile.

Parajalt palju ettevalmistust tasus end väga hästi ära, kuna olime üks esimesi meeskondi, kes läbis tehnilised kontrollid ning lasti rajale sõitma. Vormeli  saavutatud hea töökindlus Eestis jätkus ka Kesk-Euroopa kuumuses ja esimesed alad möödusid ladusalt. Olud rajal oli head ning nii kõrgeid piki- ja külgkiirendus väärtuseid ei olnud meeskond kunagi varem logist näinud.

Võistlustel oli meie suurimaks konkurendiks maailmas kuuendat kohta hoidev Saksa meeskond ja enne kestvussõitu olime üldarvestuse liidrid. Kui aga kestvussõidu teine juht Robert-Juss rooli läks, pidime ta tempot omajagu alla tooma, sest keskpäevase päikese käes tõusid temperatuurid monokokk-kere sees sedavõrd kõrgele, et inverteri maksimaalne temperatuur oli juba käeulatuses. Sakslastel oli kaasas spetsiaalne n-ö külmkapp, kus enne rajale minekut akupakki jahutati. Otseselt see enda boksis keelatud ei ole, seega müts maha, hästi tehtud!

Üldarvestuses meile Itaalia võistluselt teine koht! Väga hea tulemus täiesti uue kontseptsiooniga vormeli esimesel võistlusel. Elektroonika oli töökindel ning liialt unetuid öid ette ei tulnud, kus oleks pidanud midagi kapitaalselt ümber tegema. Peale võistlust nautisime väljateenitud puhkusepäeva Vahemere ääres Veneetsia rannas, mis jäi poolele teele Austriasse Grazi sõites.

Närvipinge ja kõrgepinge

Enne FS Austria võistlust oli kohalik meeskond nõus meid võõrustama ning meile jäi pea nädal väärtuslikku testimise ja peenhäälestamise aega. Viimane testipäev mägede vahel oli vihmane, sadu oli just lõppenud ning tundus paras hetk akupakk täis laadida. Niipea, kui olime akupaki vormelist välja võtnud, hakkas kallama nagu oavarrest. Kaitsesime vihmavarjude ja telgiga akupakki nii palju kui võimalik, kuid niiskus pääses siiski ligi ning välja mõõdetud kõrgepinge ja madalpinge takistus oli ebapiisav. Elektroonikud otsisid viga terve ööpäev, kuid ei midagi. Aeg juba pitsitas ja teised meeskonnad olid võistlusplatsil tehnilised kontrollid läbinud, kui meie veel kahetunnise teekonna kaugusel akupakki diagnoosisime. Lihtsalt öeldes oli kergendus meeletu, kui veaks osutus vigane multimeeter!

Pakkisime asjad kokku ning suundusime kiiremas korras Spielbergi Red Bull Ringile. Otse tehnilisse kontrolli, kus ilmus järgmine mure: peakohtuniku arvates ei vastanud meie moodulikorpuse materjal tulekindluse nõuetele. Hoolimata pikast vaidlusest, reeglitele viitamisest ning selgitamisest jäi kohtunik endale kindlaks ega lasknud meid kontrollist läbi. Kaalusime mitut varianti. Uue korpuse tegemine nii lühikese aja jooksul ei oleks võimalik, lahendus tuli leida olemasolevate materjalidega ja kiiresti. Leidsime, et kui võtta mooduli 2 mm seina asemel kaks 3 mm paksust korpuse tükki ning nende vahele parajalt vett lasta, siis on materjal videopildis piisavalt tulekindel ning kustub iseseisvalt. Ise üsna skeptilised, läksime kohtunike juurde, ja näe imet! Vaatas korra peale ja sobis. Maru kummalised mehed.

Ülejäänud kontrollid sujusid probleemideta. Kuna aega oli üle, saime testialas veel viimaseid parameetreid katsetada. Nii staatilised kui ka dünaamilised alad olid edukad ning üldarvestuses terendas taas poodiumikoht. Viimane ja otsustav ala oli kestvussõit. FS Team Tallinn oli stardis, meeskond arvutite taga valmis ning jälgimas telemeetriat, vormel läks rajale, juht sõitis puhtalt ja auto oli kiire... kuni hetkeni, kui ta seda enam polnud.

Märgutuli turvakaarel reetis, et kõrgepinge on välja lülitunud ja vormel vaid veereb. Kestvussõit oli meie jaoks lõppenud. Austria raja pika sirge lõpus on järsk põige ehk pidurdus tippkiiruselt, mis tähendab suure aeglustuskiirendusega regeneratiivset pidurdamist, kus akut laetakse. Akupakil on teatud piir, kui palju on võimalik seda teha. Viimased kolm aastat on meeskond kasutanud täpselt sama koodi, mis reguleerib elektrimootoritega pidurdamist. See, et viga tuleb välja kõige olulisemal hetkel, on küll ebaõnn, aga selline on motosport. Pea püsti ja edasi! Auto on üks maailma kiiremaid ja seda oli meil aega tõestada veel järgmised kolm võistlust.

Enne autasustamist oli väike vaba ajaaken ja võtsime ühiselt ette matka lähima mäe tippu, et pead tuulutada. Selle pundiga, kellega üheskoos oled viimased 10 kuud vaeva näinud, võiks ette võtta ükskõik mida. Mäetipp vallutamata ei jäänud. Ka Eesti lipp ei jäänud lavale viimata ega Team Tallinn välja hõiskamata. Õnnestumisi, mida kaasa võtta, oli tegelikult mitmeid.

Mootorispordi võlud ja valud

Suundusime edasi Ungarisse, kuid seekord rannapuhkuse peatust teha ei saanud: isejuhtiv süsteem oli tarvis vormeli külge poltida. Nimelt oli Ungari hooaja esimene võistlus, kus sõitsime nii juhiga kui juhita.

Võistlus läks üsna sujuvalt, nii staatiliste kui ka dünaamiliste aladega võime rahule jääda. Disainikaitsmisel pole meeskond varem nii kõrge konkurentsiga võistlusel esikohta saavutanud, see oli kindlasti selle hooaja üks uhkemaid saavutusi. Kuigi isejuhtiva vormeli meeskonna jaoks olid need esimesed tehnilised kontrollid uue autoga, läbisime need enne ühegi sõiduala algust. Pidurdustest nõudis paari katset, kuna esialgu üritas süsteem hakata koonuste vahel slaalomit sõitma. Mõned modifikatsioonid ning ühtlaselt sirgjooneliselt kiirendus 40 km/h-ni ning seejärel äkkpidurdus, kena. Nüüd võisime isejuhtivaga rajale minna.

Ungaris tuli kohati võidelda tormise ilmaga, mis segas nii öist telkimist kui ka dünaamilisi alasid. Näiteks isejuhtiva autokrossi stardijärjekorrast aeti meid ära, kuna kohe tulevat torm. Ootasime mõnda aega boksis, kuni tibutas, ning 25 minutit enne lõplikku sulgemist avati ala taas. Saime auto stardijoonele, kuid vormel ei suutnud õigeid juhtkäskusid ellu viia. Arvutatud trajektoor logis paistis õige, kuid vormel ise keeras koonuste suunas.

Juhiga kestvussõit toimus vihmas, mis sobis meile väga hästi – FEST23 kodused tingimused. Sõitsime koos Stuttgarti ülikooli meeskonnaga päeva parimaid aegu ning eesotsas käis tihe rebimine. 16. ringil läks meie vormel nurga taha peitu ja sealt enam välja ei tulnudki – kas juht sõitis välja? Kas vormeliga juhtus midagi? Teadmatus. Peale pikka eetrivaikust tuli juhilt raadioside – kõik. Akupakis oli mõõtepunktil halb ühendus ja suuremate probleemide vältimiseks lõi aku haldussüsteem veateate. Jällegi, eelneva 500 km jooksul ei ühtegi probleemi, viga lõi välja just võistluse kestvussõidul.

Head sidemed üle Euroopa

Suundusime tagasi Györi järgmiseks võistluseks valmistuma. Ebaõnnestunud kestvussõidud jäid kripeldama ning tahtsime kindlasti enne järgmist võistlust veel ühe kestvussõidu läbi teha. Kuna kohalikul meeskonnal ei ole kuigi häid testimisvõimalusi, sõitsime viis tundi Slovakkiasse teise sõprusmeeskonna juurde, kellel oli järgmiseks päevaks rada broneeritud. Pikk sõit oli seda väärt, sõitsime ilma probleemideta läbi ühe kestvussõidu, mis andis kindlustunnet järgmiseks võistluseks Saksamaal.

Saksamaa võistlus on Euroopa suurim, kus kohal üle saja meeskonna. Üldiselt möödus kõik edukalt, kaheksasõidus suutsime välja sõita päeva parima aja ning mujal olime pidevalt poodiumikonkurentsis. Saksamaa võistluse ajaks sai enamik meeskondi oma auto paremini tööle ning pakkusid parajalt pinget. Suutsime murda kaks võistlust meid saatnud ebaõnne ja hoolimata väga ebatasasest rajast, kus paljudel vormelitel vedrustusega probleemid tekkisid, suutsime kestvussõidu lõpetada! Saksamaa võistlusel pole meil see varem õnnestunud. Emotsioon oli võimas ja pea kogu meeskonnal olid õnnepisarad silmis. See saavutus jääb kõigile meelde, nii kõrge tasemega võistlusel saame ennast nimetada parima kuue hulka.

Kohe peale Saksamaa võistluse autasustamist võtsime suuna Horvaatiasse, hooaja viimasele võistlusele. FS Alpe Adria võistlusel pole meeskond varem käinud. Ehkki meil oli seljataga neli võistlust, tekkis kõige rohkem probleeme tehnilistes kontrollides just seal. Kohtunikud kontrollisid igat reeglipunkti pedantselt ja pidime kohapeal tegema mõningaid muudatusi, et kõik neile meelepärane oleks. Lahendused olid lihtsad, aga meie jaoks põhjendamatud, peaasi, et kohtunikud meid edasi laseks.

Jõudsime ilusti aegadesse ja kontrollid said taas õige ajaraami sees läbitud, peale mida olime tõeliselt sõiduvees. Staatilistel aladel olime nii disainikaitsmise kui ka kuluaruande finaalis, mis on üsna haruldane. Dünaamilistel aladel ehk kiirenduses ja kaheksasõidus saavutasime 2. koha ning tänavu esmakordselt kvalifikatsioonis 3. koha. Nii palju poodiumikohti ühelt võistluselt me sel hooajal varem krabanud ei olnudki.

Tallinna vormel absoluutses tipus

Suures plaanis saame lõpetada positiivsel noodil. FS Team Tallinn oli viie võistluse disainifinaalis, kolm disainiala võitu, kaks kuluaruande poodiumikohta ja seda kõike ühe hooaja jooksul. Uus kontseptsioon töötab, meeskond on võistlusteks valmistunud, tugev dünaamilistes alades ning üks parimaid staatilistes. Selleni on toonud süsteemne aastatepikkune töö ja pühendumus ning teadmiste edasikandumine. Kokku oleme olnud viimase üheksa võistluse kaheksas disainifinaalis. Sellist statistikat ei ole välja tuua ei Zürichi, Müncheni ega mõnel muul Euroopa tipptehnikaülikoolil. Meie olemegi need seal tipus, siitsamast väikesest Eestist. Uhke!

Kui eelmisel hooajal oli meil väga palju õnne ning kuigi autoga oli pidevalt töökindluse probleeme, suutsime läbi ime võistlushetkeks FEST22 tööle saada, siis sel aastal oli risti vastupidi. Töötasime pingsalt, et parandada töökindlust ning kõik eelmise aasta vead said parandatud, FEST23-l oli seljataga üle 500 testkilomeetri, kus auto toimis pea laitmatult ja näitas head töökindlust, testidel õnnestus kestvussõit alati lõpetada, kuid just võistlustel esinesid probleemid, mida varem polnud kunagi ette tulnud.

Hooaeg andis aga kinnitust, et Tallinna tudengivormel on tõesti teel tippu ning hoolimata mõningatest tagasilöökidest on FS Team Tallinna tase selline, et maailma parimad peavad meie arenguhüppeid jälgima kartuses. Siin tehtud töö paistab silma ka teistele, tööpakkumisi õnnestus meeskonna liikmetel saada nii Rimacist, Volkswagenist, Teslast kui BMW Motospordist – kogu maailm on valla!