FS Team Tallinn | Fotod: erakogu, FS Germany ja FSAE Italy

Viimane nädal enne võistlusreisile väljumist on alati hullumaja. Pole hetke, kus ükski tiimiliige poleks TTKs või TalTechis garaažis autode kallal töötamas, osad kirjutavad disainikaitsmise materjale, teised saavad üle 40 tunni lõpuks magada. 11. juulil oli väljasõit Itaaliasse. 10. juulil jäi üks kestvussõidu ja kvalifikatsiooni pilootidest koroonasse, elektrivormeliga sai sõita poole ringi kaupa, sest auto tegi kogu aeg restarti, ning kaks tähtsat tehnilise kontrolli dokumenti lükati kohtunike poolt tagasi. Milline algus võistlustele!

Itaaliasse sõitsime kahe pundiga ja lootuses, et jõuame Eestis elektrivormeli korda teha. Isejuhtiva vormeli meeskond registreeris terve tiimi ja elektrivormeliga jõudsime 12 tundi hiljem kohale. Kuna me aga kodumaal vormelit tööle ei saanud, siis jätkasime remonti öösel kohalikus autoparklas pealampide valgusel. On tavaline, et hooaja esimeseks võistluseks ei ole tiimidel autod veel päris valmis ja jõuavad kohale poolikuna. Meie viimase hetke ponnistused kandsid vilja ja FS Team Tallinn läbis mõlema vormeliga esimesena tehnilise kontrolli. Staatilistel aladel saime hulgaliselt kiidusõnu ja mõlema vormeliga disainikaitsmise võidu. Disainikaitsmisel tuleb autotööstuse tippinseneridele põhjendada arvutuste ja analüüsidega, miks on meie vormel parem kui teiste oma.

Sõidualad õnnestusid peaaegu hästi. Isejuhtival vormelil tekkis probleem kestvussõidu ajal: vormel sõitis esimese ringi ära, aga siis läks segadusse ja sõitis rajalt välja. Kohapeal polnud aega logide analüüsimiseks, et viga üles leida. Teiseks katseks sai vormeli kiirust alla toodud, et kindlalt kestvussõit lõpetada, aga sellest polnud kasu. Hiljem selgus, et üks CAN-liini pistik oli vigane ja see tekitas sensoorikas probleeme.

Hoolimata probleemidest võtsime mõlema vormeliga magusa üldvõidu. Lisaks aule ja kuulsusele oli preemiaks tuur Dallara arenduskeskuses. Dallara arendab ja toodab kõik F2, Indy Car vormelautod, lisaks arendab erinevaid LMP ja kereautosid ning F1 komponente. Tuuri viis läbi ettevõtte juht Giampaolo Dallara isiklikult. Kui mainisime, et sealsamas kompleksi parklas kuus päeva varem vormelit elule turgutasime, oli härra Dallara nägu üllatust täis.

Isejuhtiva vormeli meeskond ei saanud kahjuks Dallara tuurist osa võtta, sest Tšehhi võistlus algas kohe pärast Itaalia oma. Pärast autasustamist veetsime öö Tšehhi poole sõites ning võistluspaigale jõudes algasid kohe tehnilised kontrollid. Vähesed unetunnid tiimi tagasi ei hoidnud, küll aga hoidsid kohtunikud, kes kontrollisid piinliku täpsusega kõikide detailide reeglitele vastavust. Visalt edasi rühkides saime vormeli sõidualadele, mis toimusid vihmase ilmaga ja nõnda pidime tegema taktikaliselt häid samme, et parimate tingimustega rajale saada. Kiirenduses sõitsime välja kiireima aja, mis kahjuks eemaldati, sest peale finišijoone ületamist tabas vormel ühte koonust. Kvalifikatsiooni ja kestvussõidu ajal oli rada äärmiselt märg ja libe, seega vähendasime auto kiirust, et kindlalt lõpetada. See taktika pidas vett, sest FS Team Tallinn oli ainus tiim, kes finišeeris kõigil dünaamilistel aladel. Nõnda saavutati järjekordne üldvõit!

Austriasse jõudsime elektrivormeliga kuus päeva enne võistluse algust. Meid võõrustas Grazi tehnikaülikooli meeskond, kelle töökojas saime autot hooldada ja kellega koos käisime masinaid testimas. Need olid väga kasulikud päevad, sest vormeli seade õnnestus saada tõeliselt heaks. Õnn ei olnud aga meiega, sest kaheksasõidu, kiirenduse ja kvalifikatsiooni ajal jäi auto suvalistel hetkedel seisma. Kaheksasõidus ja kiirenduses saime kesised tulemused, kuid kvalifikatsioonis õnnestus ime läbi päeva teine aeg välja sõita ja seda veel vihmas. Mida kõike me ka ei proovinud, auto jätkas jukerdamist.

Kestvussõidu hommikul 1,5 tundi enne starti suri vormel täiesti välja, akupakis oli paar trükkplaati läbi põlenud. See andis juhtlõnga kätte ja õige pea leidsime, et ühe mootori juhtme isolatsioon on katki. Viga sai likvideeritud 30 minutit enne starti, 20 minutit enne sai akupakk korda ja napid 3 minutit enne starti olime stardijoonel. Autasustamisel ootasime õhinal karikaid, aga kui kuulutati välja kestvussõidu ja üldarvestuse tulemusi, siis meie nimi ei kõlanud. Läksime kohtunikelt uurima, mis toimub. Selgus, et kohtunike antud andmelugeja, mis kontrollib vormeli energiatarbimist, ei olnud töötanud. Reeglite järgi tähendab see automaatset diskvalifikatsiooni. Diskussiooni polnud võimalik arendada ja niimoodi vihaste idaeurooplastena ütlesime kohtunikele otse välja, mida me neist arvame, jõime kõik sakslaste õlled ära ja pakkisime asjad kokku. Kokkuvõttes 4. koht, mis polegi nii paha, aga 2. koht oli lähedal ja see jäi kripeldama.

Austria probleemide eest tahtsime Ungaris revanši võtta. Enne võistlust olime Györi tehnikaülikooli tiimil külas, kus taasühinesime oma isejuhtiva vormeli meeskonnaga. Koos saime testimas käia, vormeleid hooldada ja remontida ning lisaks täiendasime hulgaliselt staatiliste alade materjale. Tehnilised kontrollid olid siiamaani kõige sujuvamad ja see andis sõidualadele kindla enesetunde. Lisaks üllatasid staatiliste alade tulemused, mõlema vormeliga saime kuluaruandest korralikud punktid ja elektrivormeliga jõudsime disainifinaali. Sinna otsa veel sõidualade poodiumid ning üldarvestuses oli garanteeritud elektrivormeliga teine koht ja isejuhtiva vormeliga kolmas koht.

Saksamaa võistlus on hooaja kõige prestiižsem, tähtsam ja konkurentsitihedam etapp. Viimati osales meeskond elektrivormeliga seal 2018. aastal. Seekord oli eesmärk tuua vähemalt üks karikas Saksamaalt koju, varem pole see õnnestunud. Murekohaks oli see, et Saksamaal oli kasutusel sama andmelugeja mis Austrias. Kartsime, et see võib jälle rikki minna, aga õnneks andsid kohtunikud näpunäiteid, kuidas lugeja kindlasti toimiks. Staatilised alad õnnestusid priimalt, kuluaruandes saavutasime 3. koha ja disainikaitsmises jõudsime finaali. Saksamaa disainifinaali jõudmine on kindlasti selle hooaja üks suurimaid saavutusi, see näitab, et meeskond on teadmistega jõudnud absoluutsesse tippu. Finaalis olime koos Zürichi, Delfti, Müncheni, Stuttgarti ja Milano ülikoolide tiimidega. Sõidualadelt lisaks veel kvalifikatsiooni kolmas koht ja eesmärk tuua Saksamaalt karikas koju õnnestus täita kahekordselt.

Tudengivormel on nagu Ameerika mäed: üks hetk kihutad täie hooga mäest alla, adrenaliin pulbitsemas, järgmine hetk passid pea alaspidi taevalael ja ootad, millal see jama juba läbi saab. Sihikindlast võitlusest tahtejõu, kohtunike, sakslaste, vormelite kiiruse ja töökindlusega väljusime edukalt: 2 vormelit, 5 võistlust, 35 poodiumikohta. Tõestatult tipptasemel inseneeria Tallinnast!

Uueks hooajaks on sihid paigas, edaspidi arendame kahe vormeli asemel ühte, mis sõidab nii piloodiga kui ka ilma juhita. Kuigi vormeleid on vähem, usume, et võistlustelt toome koju sama palju karikaid.