Fotol TPI filmiklubi juhatuse liikmed 1974. kevadel klubi tööplaani arutamas. Istuvad: teoreetilise mehaanika kateedri assistent Tiit Merisalu ja kateedri juhataja Georgi Golst, seisavad: IV kursuse üliõpilane Raivo Olmet ja orgaanilise keemia kateedri laboratooriumi juhataja Jüri Suman.

TAUST

On aasta 1966. Eesti on okupeeritud Nõukogude võimu poolt. Lääne filmid on peaaegu kättesaamatud.

Tallinna Polütehnilises Instituudis (TPI) asus grupp üliõpilasi ja õppejõude seda olukorda aktiivselt muutma, luues filmiklubi. Tudengite juhitud filmiõhtul kinos „Partisan“ hakati ehitama silda julgete ideede ja põrkuvate ideoloogiate vahel.

TPI filmiklubis tähendasid "keelatud filmid" rahvusvahelisi ja vastuolulisi teoseid, mis olid sageli nõukogude võimu poolt tsenseeritud või keelatud nende ideoloogia, teema või vastuolu tõttu riikliku narratiiviga.

Filmiklubi andis Eesti publikule harukordse ligipääsu filmidele raudse eesriide tagant, võimaldades heita pilk lääne kultuurile, alternatiivsetele vaatenurkadele ja kunstivabadusele. Nende filmide näitamisest sai peen trots, mis soodustas intellektuaalse ja kultuurilise uurimise kogukonda keset ranget kontrolli meedia ja väljenduse üle.

TPI filmiklubi vilistas kehtivatele piirangutele tuues Eestisse filme Rootsist, Jaapanist, Itaaliast, Prantsusmaalt ja isegi Hollywoodist. Filmikunsti suurkujud Bergman, Hitchcock ja Tarkovski leidsid arvukat publikut TPI 1968. aastal valminud legendaarses aulas. Hinnatud režissöör Tarkovski külastas Eestit isegi kahel korral.

Kokku linastus klubis üle 1000 täispika filmi alates filmiloome algusaastatest kuni kaasajani. Nõukogude ekraanidele mittelubatud või mittejõudnud filmid moodustasid enamiku näidatust.

TPI filmiklubi tegevusest kasvasid välja 1976. aastal Eesti Telefilmi päevad, millest kujunes nõukogude perioodil Eesti tuntuim filmiüritus. Kokku toimus 15 festivali aastatel 1977 kuni 1990, mis tõi kokku tudengid, filmisõbrad ja kultuuriikoonid, et tähistada Eesti parimaid filme. Publik ja žürii hindas iga filmi, parimad said auhinnad "Suur hammasratas" ja "Väike hammasratas" – kunstnik Jaan Paavle loodud abstraktset naisekeha kujutavad põletatud savist karikad, mis esindasid Eesti vastupidavust ja loomingulist kirge.

Nõukogude võimu poolt okupeeritud Eestis sai TPI filmiklubist 27 tegutsemisaasta jooksul palju enamat kui filmisõprade kohtumispaik. See oli hindamatu mõjuga vastupanuliikumine vaba mõtlemist vihkavale riigikorrale olles samaaegselt unikaalne kultuuriline fenomen. Tänu vabatahtlike klubiliikmete pühendunud tööle, liitlastele saatkondadest ja Eesti Kinoliidu toetusele püsis klubi programm rikkalik ja mitmekesine.

Näituse koostas Tallinna Tehnikaülikooli muuseum.

Näituse kuraatorid on Kelli Luik ja Tiit Merisalu. Kujundaja Maris Zernand-Vilson.