Mikloš ütleb, et kui käsitleda rahvusvahelist laevandust riigina, on selle CO₂ emissioon ehk saasteainete keskkonda heitmine võrreldav Saksamaa omaga. Selleks et vähendada laevanduse emissioone, kehtib 2015. aastast uutele laevadele energiatõhususe disaini indeks (Energy Efficiency Design Index – EEDI). Laevu, mis ei vasta ettekirjutatud EEDI väärtusele, ei tohi ehitada.

See omakorda sunnib laevaehitajaid otsima uusi lahendusi laevade disainis. Üks tähelepanuväärsemaid näiteid sellest on purjede kasutamine kaubalaevanduses. Sellest, kuidas käib laeva disainimine ning kuidas kaasaegne arvutustehnoloogia on kiirendanud innovatsiooni meretehnikas ja laevaehituses, on Mikloš rääkinud siin.

Kui see idee pani su fantaasia tööle, siis saad oma lennukaid ideid tulevikus rakendada, õppides meretehnika ja väikelaevaehituse erialal. Kui tuled Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare kolledžisse õppima, teed oma esimesed sammud laevaehitajaks saamise poole.

Meretehnika ja väikelaevaehituse eriala vilistlased leiavad endale väljakutseid Eesti juhtivates laevaehitusettevõtetes, nagu Baltic Workboats, Alunaut ja SRC.

Kuressaare kolledži tudengite pealehakkamisest annab märku näiteks see, et hiljuti hakkasid nad valmistuma osalemiseks rahvusvahelisel vesirattaregatil (International Waterbike Regatta ehk IWR). Tegemist on iga-aastase regatiga, kus tudengid võistlevad oma konstrueeritud ja ehitatud vesiratastega ning seda erinevatel aladel, nagu sprint, slaalom, pollari tõmme ja pikk distants. Kuigi regatil praeguseks veel võisteldud ei ole, on tudengitel esmane kontseptsioon võistlusmasinast juba olemas.

Vastuvõtt meretehnika ja väikelaevaehituse erialale on juba alanud ning kestab kuni 6. juuli keskpäevani. Kogu vajaliku info sisseastumiseks leiad aadressilt taltech.ee/meretehnika.

Kuressaare kolledži õppekorraldusest ning meretehnika ja väikelaevaehituse tudengite kogemusi saad kuulata eelmisel aastal tehtud TalTechi podcast’ist.