Projekti eesmärgiks oli tuvastada majandusaasta aruannete mitteesitamise ja hilise esitamise põhjuseid ja tagajärgi ning selgitada välja sobivaimad ja mõjusaimad lahendused, mis motiveeriks ettevõtjaid õigeaegselt aastaaruandeid esitama. Selleks viidi läbi enam kui 1,5 miljonit vaatlust hõlmav andmeanalüüs, Paavo Siimanni ja Mari Avarmaa juhtimisel 26 intervjuud ekspertidega ning Merle Küttimi eestvedamisel koguti küsitlusele vastuseid enam kui 800 juriidiliselt isikult.

Uuringu tulemusi kajastav enam kui 200-leheküljeline lõppraport annab põhjaliku ülevaate Eestis registreeritud juriidiliste isikute majandusaasta aruannete esitamisest perioodil 2010–2018, mitteõigeaegse aastaaruannete esitamisega seonduvatest tagajärgedest, majandusaasta aruannete esitamata jätmise või nende hilinenud esituse põhjustest. Ühtlasi esitatakse ülevaade Soome, Belgia, Saksamaa ning Suurbritannia praktikatest antud valdkonnas ning võimalikest mõjusatest instrumentidest/meetmetest olukorra parandamiseks Eestis.

Analüüsi käigus selgus, et vaatlusalusel perioodil on:

• Ligi veerand majandusaasta aruannetest jäetud esitamata.
• Ligi 40% esitatud aruannetest esitatud peale tähtaega, sh enam kui pooled hilinenud aruannetest on esitatud enam kui 71 päeva peale tähtaega.
• Rohkem aruande esitamise probleeme nooremate, väiksemate, Tallinnas paiknevate, varem aruande esitamisega hilinenud, mitte käibemaksukohustuslastest või tähtajaks makse mittetasunud juriidiliste isikutega.
• Trahvihoiatusi ja trahve aruannete mittetähtaegase esitamise rakendatud vähem kui 1% kõigist juhtudest.

Olukorra parandamiseks on soovitatav soodustada majandusaasta aruannete esitamist eelkõige ennetavate meetmete kaudu, olgu selleks siis automaatsed meeldetuletused e-kirjaga, täiendava info jagamine kogu protsessi olulisuse ja tähtaegade kohta läbi avaliku ja erasektori esindajate või laiema sotsiaalse turunduse kampaania. Lisaks oleks võimalik survestada juriidilisi isikuid aruandeid esitama, kui nad soovivad saada riigi poolseid toetusi, teha pakkumisi riigihangetel või saada tagasi enammakstud käibemaksu. Siiski tuleks, võrreldes senise praktikaga, tõsta karistavate meetmete tõhusust.

Täpsema ülevaatega uurimuse tulemustest ning ettepanekutest on võimalik tutvuda lõppraportis, mis on kättesaadav siit (eesti keeles).