Tallinna Tehnikaülikool

Energiatehnoloogia instituudi professori Alar Konisti artikkel ilmus 17. jaanuaril 2023 Postimehes.
Enefit Green tuleks erastada, sellest teenitud raha aga investeerida Narva, sealsetesse tootmisvõimsustesse ja nende uuendamisse, kirjutab energiatehnoloogia professor Alar Konist.
 

Postimehe artikli juurde

Olen enne valimisi vaadanud, et kui vanasti sai süüdistada valijat, siis praegu ei näe ma ühegi erakonna programmist püüet lahendada probleeme, miks meie elekter on kallis ehk mis saab siis, kui on talv, kui on pime ja külm. Kuidas leida lahendust kõrgele inflatsioonile, mille üheks veduriks on kallis energia? Taastuvenergeetika üksi seda ei lahenda.
Kui vaadata erasektori huvi taastuvenergia tootmise vastu, siis ei tohiks riik selles sektoris üldse tegutsedagi. Enefit Green tuleks erastada, sellest teenitud raha aga investeerida Narva, sealsetesse tootmisvõimsustesse ja nende uuendamisse, mis kasutavad põlevkivi, hakkepuitu, uttegaasi ja võimalusel midagi veel. Neid saaks kasutada siis, kui häda käes. Muidu on roheline tuli taastuvenergiale, aga kui seda napib, saaks Narva tootmisvõimsused sisse lülitada.
Praegu me ei saa jätkata nii, et kasutame sama järelejäänud ressurssi, mis meil olemas on, vaid sellesse tuleb juurde investeerida. Seda enam, et Auvere elektrijaam praegu sisuliselt ei tööta. Omal ajal ütlesime, et ei tohi ehitada monoplokki, kus on aurukatla taga üks auruturbiin koos generaatoriga, vaid tuleks ehitada duubelplokk, milles on auruturbiini küljes kaks aurukatelt. Ühe katla äralangemisel jääks teine siis koos turbiiniga töösse.
Narva jaamade laiendamisel tekiks küsimus, kas sünkroonkompensaatorite rajamine oli ikka mõistlik. Süsteemiteenuseid saaks ju sisse osta, meil aga rajati sünkroonkompensaatorid. Sama küsimus on ka Kiisa avariijaamaga. Raske öelda, miks selline otsus langes.
Heidete puhul tuleb mängu see, et maailmast ei kao kuhugi vajadus materjalide järele.
Põlevkivituhast saab aga toota betooni. Sel teel suudame kõrvaldada poole CO2 heidetest.