Tallinna Tehnikaülikoolis on kaitse- ja julgeolekutehnoloogiate valdkonnaga tegeldud viimase veerandsajandi jooksul. Aktiivne kaitsealane teadus- ja arendustegevus on toimunud Eesti NATO-ga liitumise protsessist alates ja see on hõlmanud tehnoloogiliste võimekuste ja pädevuste arendamist. 

Tehnikaülikoolis välja töötatud kaitsealased tehnoloogilised lahendused on leidnud praktilist rakendatust nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Siseriiklikult on peamisteks koostööpartneriteks olnud Eesti Kaitsevägi ja Kaitseministeeriumi haldusala ning Siseministeerium ja selle haldusala.

Võitlus isevalmistatud lõhkeseadeldiste vastu

Tehnikaülikooli raadio- ja sidetehnikute ning Eesti elektroonikaettevõtte koostöös välja töötatud improviseeritud lõhkeseadeldiste tuvastamist ja häirimist võimaldavaid monitooringuseadmeid ning segajaid on kasutatud Eesti Kaitseväe välismissioonidel Afganistanis ja Iraagis. Teadus- ja arendustegevuse projekti käivitamise motivaatoriks oli inimelude ja tervise säästmine lahinguväljal.

Improviseeritud lõhkeseadeldisi kasutati neis piirkondades väga palju ja need olid suureks ohuks. Lõhkeseadeldised olid lihtsalt valmistatavad, odavad, sealsetele võitlejatele kättesaadavad ja efektiivsed. Improviseeritud lõhkeseadeldiste vastaste monitooringuseadmete ja segajate funktsioon oli tuvastada võimalike seadeldiste asukoht ja teha need lõhkamise segamisega kahjutuks. 

Kuna improviseeritud lõhkeseadeldisi valmistati ulatuslikult ja uuendati pidevalt, tuli ka monitooringuseadmeid ja segajaid arendada ja täiustada. Kõige suuremaks väljakutseks ja keerukuseks oli tagada lõhkeseadeldiste häirimine, kuna see võis olla ebastabiilne, kutsudes esile ebasoovitava plahvatuse jm probleemid. Niisuguste häirimisseadmete toimimise kontroll oli üsna keeruline. Lahinguvälja olukorda oli teadus- ja arendustegevuste läbiviimiseks keeruline tekitada. Kaitseväe esindajatelt saadud seadmete kasutamise tagasiside oli selles suhtes olulise tähtsusega. Eesti seadmed olid robustsed ja suhteliselt töökindlad ning mõeldud konkreetse tööülesande lahendamiseks, ning Eesti seadmete hinna ja kvaliteedi suhe oli üsna hea. Professor Andres Taklaja sõnul oli Kaitseväe tagasiside koostööle ja seadmetele positiivne. 

Optimaalne soomuskiht on kriitilise tähtsusega

Tehnikaülikooli soomuspaneelide alane teadus- ja arendustegevus keskendus jalaväe transpordivahendite järelsoomustamisele. Projekti põhiliseks väljakutseks oli kuulide pidamasaamine, seejuures erinevate katsetuste läbiviimine STANAG standardi alusel mitmete materjalide kombinatsioonidega, millest igaüks töötas veidi erinevalt. 

Tavaline soomusplaat koosneb esiplaadist, mis kaitseb keraamikat purustuste eest, seejärel on keraamiline ehk kermiline kiht ja selle taga killukaitse kiht. Lasu korral lüüakse kermis tuhandeteks kildudeks ja killukaitse peab seda kinni pidama. Uuringu käigus tuli tundma õppida erinevaid konstruktsioonilisi lahendusi, mille puhul teadusrühm arvas ennatlikult neid teadvat, aga tegevuse käigus ilmnes, et teadmised tuleb veel omandada. Tuli ka arvestada, et iga võimaliku ohustsenaariumi jaoks on vajalik spetsiaalne lahendus. 

„Soomuspaneelide teadus- ja arendustegevuse aluseks on omaduste kolmnurk ja tulemuse annab nende optimaalne jaotus,“ räägib professor Jaan Kers. Ta selgitab, et üheks kolmnurga komponendiks on efektiivsus kuuli eest ehk kuulikindlus, teiseks soomuspaneeli mass ning kolmandaks soomuspaneeli hind. 

Soomusplaadi ehitus on suunatud deformatsiooni energia neelamisele, s.t purustustööd oleks võimalikult palju. Igasugusel soomuspaneelide kasutamisel nii jalaväe kui ka transpordivahendite puhul on mass kriitilise tähtsusega – iga soomuspaneelide arvelt võidetud kilo tähendab võimekust rohkem muud varustust kaasa võtta. Tõsine ja levinud probleem ongi transpordivahendite ülesoomustamine ja manöövervõimekuse vähenemine. 

Olulise tähtsusega on transpordivahendite topeltuste ja vaatepilude kindlustamine, eelkõige selle juhi kaitse, sest kui juhiga midagi juhtub, siis hävitatakse soomuk väga kiiresti. Tänapäeval on kõige suurem oht soomukitele kamikaze-droonid, mille korduvate rünnakutega on võimalik leida üles soomuki torni praod. Ohud soomukite suunal on märgatavalt kasvanud, kuna rohkem on laiatarbekasutuses relvi, mis keskenduvad soomukite hävitamisele. Soomukite roll ja soomuskaitse vajadus ei ole tänapäeva lahinguväljal kadunud.

Rahvuslik aare julgeoleku heaks

Tehnikaülikoolis on asutud aktiivsemalt tegelema kõrgenergeetiliste materjalide, sh lõhkematerjalide temaatikaga. Mõne aasta eest asusid keemikud keemia ja biotehnoloogia instituudist vanemteadur Kristiina Kaldase juhtimisel ja koostöös USA kaitsevaldkonna teadusorganisatsiooniga uurima põlevkivist toodetud dikarboksüülhapete sobivust lõhkeainete plastifikaatorite toormena. Uuringuga on saavutatud positiivseid tulemusi ning saadud toodetel ja segudel on edasist potentsiaali. Eesti kohalik toore ja sellest plastifikaatorite tegemine võiks ka edaspidi uurimisobjektiks olla. Ühtlasi panustab see Eesti kohapealsesse strateegilisse kindlustatusesse.

Kõrgenergeetiliste materjalide valdkonna edasiarendamiseks on tarvis täiendada Tehnikaülikooli kompetentse ja taristut, sest inimressurss ja taristu käivad koos. Kompetentside täiendamiseks on Eesti tudengid asumas magistriõppe tasemel õppima Tšehhi Pardubice ülikooli, mille järel on neil võimalik juba Eestis kohapeal panustada Tehnikaülikooli õppe-, teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevustesse.

Euroopa Kaitsefondi kaks projekti

Rahvusvahelist kaitse- ja julgeolekutehnoloogiate valdkonna koostööd võimaldavad teha Euroopa Kaitsefondi meetmed. Fondi eesmärkideks on toetada koostööl põhinevat kaitsealast teadus- ja arendustegevust ning edendada uuenduslikku ja konkurentsivõimelist kaitsetööstusbaasi. 

Esimese Eesti ülikoolidesse jõudnud Euroopa Kaitsefondi projekti TECHBIOT fookuses on keemiliste ja bioloogiliste ohtude seire. Projekti eesmärk on arendada universaalne tehnoloogia vähelenduvate keemiliste ja mittelenduvate bioloogiliste ühendite kiiresti avastamiseks ja identifitseerimiseks. Uuritakse tehnoloogilisi võimalusi vähelenduvate keemiarelvade ühendite ja mittelenduvate bioloogiliste relvade ühendite avastamiseks, tuvastamiseks ja monitoorimiseks kompleksses keskkonnas. Tehnikaülikool on koordineerinud projekti käigus keemiliste ja bioloogiliste indikaatorite määramisele keskendunud töögruppi.

Euroopa Kaitsefondi projekt SPIDER keskendub kosmosepõhise kaitse teostatavusuuringule Euroopas. SPIDER-i väljakutsed seonduvad infohalduse, kosmose- ja kübervaldkonnaga. Seejuures tuleb mõista spetsiifikat, mis puudutab kosmosest tulenevat infot ja parimate küberkaitse alaste praktikate ning standardite ärakasutamist. Spetsiifilisus põhineb konkreetsete süsteemide ülesehitusel. Projekti täitmisel on tekkimas parem arusaam mujal Euroopas kasutatavatest standardite osistest ja süsteemide integratsioonist.

Artikkel ilmus Tehnikaülikooli ajakirjas Mente et Manu.

Kaitsetehnoloogiate konvererents EstMil.tech:

EstMil.tech 2026 toimub 14.–15. jaanuaril ja teemaks on „Military Decision Making in the Era of New Technologies“. Peamised esinejad on professor Frank Flemisch Aacheni ülikoolist ja kolonel Bradley Boyd Stanfordi ülikoolist. 

Tehnikaülikool korraldas EstMil.tech 2024 koostöös Kaitseväe Akadeemia ja kaitseministeeriumiga ning selle fookuses olid tehisintellekti ja elektroonilise võitluse teemad. Arutelu keskmes oli sõjalise tehisintellekti roll tulevastes konfliktides. Erilist tähelepanu pöörati meetmetele, mis suurendavad ellujäämist elektroonilise sõjapidamise tehnoloogiate abil. Konverentsil täpsustati kaitsetööstuse väikese ja keskmise suurusega ettevõtete koostöömudeleid. Tehnikaülikooli teadlaste jaoks pakkus rahvusvahelisel konverentsil osalemine võimaluse oma ideede väljapakkumiseks ja arendamiseks ning koostöövõimaluste leidmiseks. Tagasiside rahvusvahelise konverentsi läbiviimisele oli nii osalejate kui ka kaaskorraldajate poolt väga hea.

Kaitseministeeriumi teaduskoordinaatori Kairi Talvese sõnul on EstMil.tech puhul tegemist väga spetsiifilise sündmusega, kus sügav teaduslikkus ja tugevate esinejate leidmine on äärmiselt oluline. Eesti Kaitseväe rahvusvaheliste kontaktide ja projektide kaudu on leitud valdkonna kõrgetasemelised esinejad ja ambitsioon väga kõrge. Konverentsi eesmärgiks on olnud sõjateaduste arengu kajastamine kõrgetasemelise rahvusvahelise teaduskonverentsi kaudu. 

Lähiriikides ei ole sarnase konverentsi kujul sõjatehnoloogiad fookuses olnud. EstMil.tech konverentsi puhul leitakse teatud kaitsevaldkonna probleem, nt sõjaliste otsuste tegemine ja uute tehnoloogiate kasutamine, ning püütakse probleemile läbimõeldult ja süvitsi lahendusi leida. Edasiste EstMil.tech konverentside puhul on oluline leida iga kord erinev temaatika aktuaalse probleemipüstitusega.

Rohkem infot www.estmil.tech.

Kaitse- ja julgeolekutehnoloogiate keskus

Tallinna Tehnikaülikoolis asutati aprillis 2025 valdkonna tegevuste koordineerimiseks ja edendamiseks kaitse- ja julgeolekutehnoloogiate keskus. Keskuse eesmärk on aidata intensiivistada interdistsiplinaarset teadus- ja arendustegevuse koostööd kaitse ja julgeoleku tehnoloogiate valdkonnas ning luua sünergiat olemasolevate kompetentside arendamiseks ja uute tekkimiseks. Keskusel on ühised üritused Tehnikaülikooli üksuste ja väliste partnerorganisatsioonidega.

Konkreetsemate koostöövõimaluste täpsustamiseks võta ühendust keskuse juhi Henri Schasminiga: 
henri.schasmin@taltech.ee, 620 2017.